„Vabad mehed“ hakkab idufirma sõlmi lahti harutama

Uue aastaga käsikäes on startinud ka kevadine telehooaeg – eile jõudis uute osadega ekraanile kodumaine telesari “Vabad mehed”. Kesksetes osades astuvad üles Rakverest sirgunud näitlejad Karl Robert Saaremäe ja Lauri Mäesepp, kes rääkisid Kuulutajale sarjast ja sellest, kuidas vabadus seob igapäevaelu ja riigikaitset.

Tõnu Lilleorg

Sarja 2015. aasta kevadel eetris olnud esimese hooaja lõpuks said tegelased toime ajateenistusega. Vahepeal on möödunud neli aastat ja vana kamp kohtub kordusõppustel.

Loo intriig tõukub ühest idufirmast, mille sõjaväesemud ühiselt püsti panid, kuid mis nüüdseks on libisenud vaid ühe asutaja kontrolli alla. Ekraanil näeb tagasivaateid tavaelu sündmustele, mil said alguse konfliktid, mis nüüd kohtudes lõkkele löövad ja möödapääsmatult klattimist vajavad.

Elukutseliste sõjaväelaste seas näeme veebel Tormi (Anti Reinthal), kes saadab ikka korda imetegusid ja leitnant Hundimetsa (Jaanika Tammaru). Uute tegelastena tulevad ekraanile Margus Grosnõi kordusõppuslase Toomas Saarena, Veikko Täär kapten Maasikuna ja Ain Mäeots, kelle tegelaskujuks on kapten Kull.

Mehed, kuidas teie tegelased muutunud on?

Lauri Mäesepp (L): Kui Kristo Kriis oli ajateenistuses ebakindel, siis nüüdseks on tal selg rohkem sirgu läinud ja enesekindlust ning eneseusaldust juurde tulnud. See on ka loomulik kasvamise osa – mingil hetkel muutub selline introvertne tegelane avatumaks. Viimase nelja tsiviiliaastaga on ta õppinud vastutama enda ja oma tegude eest. Temast on saanud üsna edukas ettevõtja, küll aga on Kristol inimsuhete osas veel palju õppida. Kordusõppusele minnes ei oska ta aga ettegi kujutada, milline katsumus see tema jaoks olema saab, samas alla ta ei vannu.

Karl Robert Saaremäe (K R): Rait Keskpaik oli võrreldes Kristoga alguses natuke lahtisem tüüp, jooksis ringi, naeratus näol ja pea laiali otsas. Nüüd on ta end oma sisemaailma rohkem kinni keevitanud ja muutunud enesekesksemaks. Rait on rajanud mitmeid start-up`e, alustades ühest suuremast, mille nad kambaga koos tegid. Ta on püüdnud jalgu alla saada ja saavutada kindlamat tulevikku, aga asjad on läinud natuke vett vedama. Raidi elus ootavad ees suured muutused. Ta saab aru, et temast peab mees sirguma ja ta peab võtma vastutuse. Mees mõtleb aga selle keerulisemaks ja endale valusaks. Rait arvab, et temalt oodatakse rohkem, kui ta on võimeline andma.

Millise aja jooksul teise hooaja tegevus toimub?

L: Kõik suhted, mis lahti rulluvad, saavad vastused kordusõppustel, mis kestavad kaks nädalat. Stsenarist Mihkel Seeder on sündmused üles ehitanud nelja aasta peale, nii et vahepeal viivad niidid minevikku ja kokku tuleb põnev ning jälgitav lugu.

Mängite sitkeid selle, milline teie endi vorm on? Kas näiteks viis kilomeetrit rahvajooksul läbite nagu mööda minnes?

K R: Oo, seda kindlasti.

L: Ilmselgelt, ehkki maratoni või poolmaratoni läbimine nõuaks eraldi treeningut. Viis kilomeetrit, see on klassikaline „hommikul-üles-ja-uksest-välja“ distants. Pärnu rannapark jääb mulle tavaliselt jooksuteele ette, lendan sealt soojal ajal praktiliselt igal hommikul läbi. Jooksmine on ikka totaalne kütus aktiivseks päevaks, eriti ilusa ilmaga. See tõmbab hommiku käima ja terve päev on hea energiaga laetud. Füüsilist treeningut ei saa tahaplaanile jätta.

K R: Füüsiline vorm on meie erialal väga oluline ja vahel on vaja jaksata palju teha. Praegu on suur jõul selja taga, ei tea, mis seisus vorm on. Kui aga kevad jälle vohama lööb, siis lööme ka meie.

Mundrikandja loobub teenistuses suurest osast oma isiklikust vabadusest, kuidas seda piirangut lahti mõtestada?

L: Mõneks ajaks mingil määral oma vabaduse kaotamine omab tõesti teatud hinda. 8-11 kuuga võiks end ükskõik millises teises suunas arendada. Aga seni, kuni elame kapitalistlikus maailmas, mis on üles ehitatud võitlusele ja üksteise edestamisele nii indiviidi kui ka riiklikul tasandil, ei tee Eesti Kaitseväe kaitsev käsi sugugi paha. Olgugi, et vägi pole suur, annab see koos mõne muu lepinguga meile teatava garantii.

Usun, et vabadus pikemas perspektiivis kaalub üles pea aasta pikkuse vabadusepiirangu ajateenistuses. Ja mine sa tea, äkki tuleb gigantidelgi ühel udusel päeval mõistus pähe ja nad suudavad näha oma rahvuslikest ning isiklikest egodest kaugemale. Püssid visatakse põõsasse ja lüüakse käed, et teha koostööd meile kõigile ühise – elu nimel.

K R: Seriaali võtmes öelduna lähevad poisid sinna kordusõppustele eeskätt selle jaoks, et üksteisest aru saada ja teatud selgusele jõuda.

L: See kordusõppus on justkui pärast tunde jäämine. Poisid tulevad kokku, et klattida oma jamad ära ja edasi elada.

K R: Kordusõppused niivõrd ei tõmba neid oma igapäevaste toimetuste juurest ära, vaid vastupidi, annavad väikese vahelduse ja vabaduse, mille arvel nad saavad ehk hiljem paremateks inimesteks.

Räägitakse, et ajateenistus arendab stressitaluvust ning aja kasutamise ja meeskonnatöö oskuseid. Karl Robert, olete ajateenistuse läbinud, kuidas kommenteerite?

K R: See on absoluutselt õige. Paljud tulevad Kaitseväest tagasi ja räägivad, kui kohutav ajaraiskamine see on ja kuidas sealt pole mitte midagi võtta. Tuleb osata midagi võtta! Vabaduse juurde tagasi tulles on muusik Inboil, kes südamelt ja väliselt kaitseliitlane, rääkinud, et sõjal on imelik komme muutuda isiklikuks, kui langevad sõbrad. Võime ju mõelda, et oleme patsifistid ja ei võtta relvi kätte. Aga kui sa ei oska midagi teha, siis puhtalt viha pealt juhinduda pole ka õige. Ajateenistus annab teatud baasi, kasvõi iseseisvumise näol, kui rebib 18aastased poisid ema seelikusabast lahti ja viskab nad metsa.

Lauri, töötate Pärnus teist aastat näitlejana, kuidas iseseisev elu kulgeb?

L: Ma arvan, et saan hakkama ka ilma Kaitseväe kogemuseta. Olen mõelnud, et kui oleksin seal käinud või läheksin, siis see kindlasti õpetaks mind ja võimendaks mehelikke omadusi. Teisalt jällegi, indiviidi perspektiivist ja ainult oma tõetunde pealt öeldes, võimalus sinna mitte minna ja tegeleda täiesti vabalt soovitud asjadega, on väga suur vabadus. Tunnen end väga hästi ilma selle kogemuseta, mul on teised kogemused, teine perspektiiv. Tähtis on elada laineharjal, lihtsalt see laine võib olla erinev.

Mis tundega olete sarja startimist oodanud ja mida ütleksite vaatajale?

L: See on meie endi jaoks väga põnev. Tahaks juba näha tulemust, sest seriaali ülesvõtmise periood on olnud päris pikk ja võttepäevad pole olnud vennad. Lugu on erinevate aegade ja tegelastega läbi põimunud ja väga jälgitav. Vaadake, ja kui meeldib, siis vaadake järgmist osa ka.

K R: Ekraanil näeb põnevaid uusi karaktereid, kes tulevad kordusõppustele ja pole enam esimeses nooruses. Lugu jutustatakse väga kauni pildikeelega. Igaüks saab vaadata ja otsustada, kas see lugu on õige.

 

 

::::::::::::::::::::::::::

Karl Robert Saaremäe (24) on lõpetanud Rakvere Eragümnaasiumi. Ta õpib viimast aastat näitlemist Viljandi kultuuriakadeemias. Lisaks „Vabadele meestele“ lööb ta kaasa seriaalis „Siberi võmm“. Teda võib näha nimiosas Viljandi näitetudengite diplomilavastuses „Thijl Ulenspiegel“, mida mängitakse Rakvere Teatris ja jaanuaris ka Tallinnas ning Pärnus.

Lauri Mäesepp (24) on lõpetanud Rakvere Gümnaasiumi ja Viljandi kultuuriakadeemia. Ta töötab teist aastat näitlejana Pärnu Endlas. Lisaks „Vabadele meestele“ on ta teinud kaasa „Kättemaksukontoris“. Tema järgmine uus roll on lavastuses „Et sa kaotaksid kõik“, mis jõuab lavale jaanuaris ning sisaldab põnevus- ja õuduslugude elemente.

Sarja esitlusel rõõmustavad vasakult stsenarist Mihkel Seeder ning osatäitjad Alexandr Domowoy, Karl Robert Saaremäe ja Margus Grosnõi. Foto: Kadi Poll