Nägemistervist tasub kontrollida vähemalt kord aastas
Sügisel avatud Eesti Nägemistervisekeskuse Rakvere konsultatsioonipunkti on patsiendid hästi vastu võetnud ning konsultatsioonile minnes tuleb arvestada asjaoluga, et järjekord võib ulatuda paari nädalani.
Tekst: Aivar Ojaperv
Rakvere Tsentrumi ostukeskuse teisel korrusel tegutsev nägemistervisekeskus osutab kõiki teenuseid, mis nägemisse puutub. See tähendab, et ei kontrollita mitte ainult seda, kas A ja B on paari sammu pealt ikka nähtav, ning ei kirjutata välja prille, vaid mõõdetakse näiteks ka silmarõhku, diagnoositakse silmamikroskoobi abil silma seisundit jne. “Oleme tavalisest prillipoest ikka natuke erinev asutus, meie aitame silmahaigusi diagnoosida,” märkis keskuse juht Peeter Hallikas. “Protseduure, mida me Rakveres koha peal teha saame, on ligi 20 ehk praktiliselt kõik vajalik.”
Poole aasta jooksul on Rakvere nägemistervise kabinetti külastanud üle 1300 patsiendi. “Kümme protsenti külastajatest on olnud sellised, kelle silmad vajasid põhjalikku ravi ja, nemad tuli edasi saata Tallinnasse,” mainis Hallikas. “Meenub üks 53aastane meesterahvas, kes tuli meie juurde murega, et nägemine hakkab halvenema. Uuring tuvastas, et ta põeb tõsist silmahaigust, ning me saime sellele jaole sõna otseses mõttes viimasel hetkel. Ta oleks pimedaks jäänud, kui arstid poleks kiiresti sekkunud.”
Hallikas soovitab n-ö riskigruppidel käia silmaarsti vastuvõtul vähemalt kord aastas. Aga kes on riskigrupid? Selgub, et sellesse kuulujaid on palju: üle 50aastased inimesed; läätsekandjad; kooliealised; igapäevaselt arvutiga töötavad inimesed.
Eesti Nägemistervisekeskusel pole haigekassaga lepingut, seega tuleb vastuvõtule minna omal algatusel (perearst sinna ei suuna) ja tasuda vastuvõtu eest 20 eurot. “Ma arvan, et see pole suur summa. N-ö lepingulistes silmakabinettides on väga pikad järjekorrad, erasilmaarstide taksid aga tublisti suuremad kui meil,” kinnitas Peeter Hallikas.
Eriti soovitab Hallikas oma silmade tervisele tähelepanu pöörata läätsekandjail – kes neist poleks tundnud silmades kipitust või muud ebamugavust. “Inimesed topivad endale sageli igasugust jama silma. Läätse kasutatakse aasta või kaks, mõtlemata, mida see silmale teeb,” rääkis ta Kuulutajale juba sügisel, kui keskus avati. “Näen tihti silmi, mille sarvkest on hapnikuvaeguses või moondunud.” Sarvkesta uurimiseks on Rakvere kabinetis vastav aparaat olemas – keratograaf. Uuringu tulemused kuvatakse värvilise kolmemõõtmelise joonisena arvutiekraanil. “Pildi järgi saab hinnata, kuidas lääts silmale mõjub, kust hõõrub, mida ette saaks võtta.”
Aga prillid? Miks osta kalleid, kui turult ju saab ka?
Peeter Hallikas pidas vajalikuks märkida, et prilli teeb kõigepealt kalliks raam. “Mis turul müüdavatesse prillidesse puutub, siis häda korral võib neid isegi kasutada, kuid pidevalt kasutage ikka prille, mida on teile soovitanud oma ala spetsialist.”
Samuti tasub tähelepanu pöörata päikeseprillidele. “Ere valgus iseenesest ei ole silmale kahjulik, probleem on ultraviolettkiirguses,” selgitas Hallikas. “Seepärast pöörake päikeseprille ostes tähelepanu sellele, et oleksid korralikud polaroidklaasid ja ultraviolettkiirguse kaitse. Mina isiklikult üle 60-80 euro päikeseprillide eest ei maksaks ja ostaks need sertifitseeritud prillipoest.”
Eesti Nägemistervisekeskuse Rakvere kabinet on avatud T-R 10-18.00 , L 10-15.00. Vastuvõtule saab registreeruda telefonil 3240301.
Peeter Hallikase kinnitusel on Eesti Nägemistervisekeskuse Rakvere konsultatsioonipunktis olemas kogu vajalik aparatuur silmahaiguste diagnoosimiseks. Foto: Aivar Ojaperv
