Ametikooli lõpetas esimene afgaan
|Rakvere Ametikoolis anti tänavune esimene tunnistus Vao pagulaskeskuses elavale afgaanile Morteza Mirzakhanile. Noormees läbis keevitaja algkursuse ning loodab peagi õpitud ametisse asuda.
Morteza Mirzakhani teekond Eestisse oli pikk ja keeruline. Siia jõudmiseks läbis ta kümmekond riiki. Noormehe sõnul ei olnud Eesti tema lõppsihtpunkt. Hetkel, mil Morteza oli sunnitud kodust lahkuma, polnud ta sugugi kindel, kuhu ja kuidas edasi. Iraani jäid nii pere kui sõbrad.
Tänaseks on Morteza elanud Eestis ligi aasta, sellest viimased kolm kuud on noormees õppinud Rakvere Ametikoolis. Morteza jaoks oli kooli saamine pisut lihtsam, kui kaasõpilastel. Nimelt on ta keevitaja erialal juba töötanud ning õpingud piirnesid peamiselt vajalike sertifikaatide omandamisega. Morteza sõnul esineb küll erinevaid tehnoloogiaid ja vahendeid, kuid põhiprotsessid ja töövõtted on kodumaal kasutatutega väga sarnased.
Õpetajate hinnangul on tegemist väga osava, nutika ja toreda poisiga ning ka Mortezal jätkub kooli kohta vaid kiidusõnu. Näiteks keelebarjäärist saadi tihti üle tegevuste praktikas ettenäitamisega.
Kuna Mortezal on olemas nii elamis- kui tööluba, sai ta esimese konkreetse tööpakkumise juba kooli lõpetamisele järgneval päeval. Töölepinguni sel korral ei jõutud, kuna pooled ei saanud tingimuste osas kokkuleppele, kuid tänaseks on noormehel juba uus pakkumine silmapiiril.
Poisi enda sõnul diskrimineerimist ta kogenud ei ole. Alguses oli koolis keskkond küll üsna reserveeritud, kuid ajapikku muutus õhkkond märksa sõbralikumaks.
Tekkinud on esimesed kontaktid kohalike inimestega ning see aitab kaasa ka keeleõppele. Morteza on nii omal käel kui ka pagulaskeskuses Eesti keelt õppinud, kuid praktikat on seni väheks jäänud.
Ühe probleemina on noormees nimetanud just seda, et Vao keskus asub suurematest asulatest üsna kaugel ning seega on kohalikega suhtlemine ja loomulik integratsioon raskendatud.
Pärast püsiva töökoha leidmist saab Morteza alustada iseseisvat elu ning ta usub, et just see aitab kiiremini integreeruda Eesti ühiskonda.
Rakvere Ametikooli direktori Kuno Rooba sõnul oli tegemist pilootprojektiga. Hetkel ühtegi uut kokkulepet ega pakkumist laual ei ole, aga kindlasti on ametikool ka edaspidi avatud analoogsele koostööle.
Keio Soomelt
Paremal Morteza Mirzakhan, vasakul Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba. Foto: Rakvere Ametikool