Sõmeru Põhikooli direktor: Eesti haridussüsteem on teinud tohutu arenguhüppe
Maakonna kuldse vapimärgi pälvinud Virge Ong on Lääne-Virumaa hariduseluga seotud juba 30 aastat. Milline oli tema tee teekond Sõmeru Põhikooli direktori ametikohale ja mida arvab koolijuht tänasest haridussüsteemist?
Liisi Kanna
Virge Ong rääkis, et pärast Loksa Keskkooli lõpetamist ei teadnudki ta tegelikult, mida edasi teha. Õe soovitusel läks Ong õppima Kärberi nimelisse Kutsekeskkooli tehnikagruppi, kus koolitati töötajaid sõjaväetööstuse peenseadmeid tootvale ettevõttele. „Minu elus on olnud palju kõrvalt suunajaid, nõuandjaid. Tavaliselt olen soovitusi kuulda võtnud,“ tõdes ta.
Ka järgmine valik tuli tema ellu välise impulsi mõjul. „Sealne esteetika õpetaja ütles mulle, et pedas avati eriala, kus õpetatakse käsitööd ja ma võiksin proovida. Toona läks kõrgkooli minek nagu inertsiga, ja mul on hea meel, et teiste uhal kaasa läksin.“
Käsitööõpetajast direktoriks
Järgnesid üheksa aastat käsitööõpetaja ametis Rakvere Reaalgümnaasiumis. Seejärel suundus Ong õppealajuhatajaks oma kodukooli Võsule. Sealsamas asus ta ka esimest korda koolijuhi toolile. Ta meenutas, et direktoriks kandideerimise eel hoiatas kaastöötaja: selles ametis oled sa üksi. „Alguses ma ei saanud aru, hiljem mõistsin. Direktorina ei saa kellegagi „sõbrannatada“. Aga mulle mu töö meeldib.“
Edasi suundus Ong tööle Sõmeru Põhikooli, mille direktoriks ta nüüdseks 12 aastat on olnud. „Koolijuhi ametis pakub iga päev midagi uut,“ rääkis ta. „Kõige parem tunne on see, kui su koolil läheb hästi ja sealset tegevust märgatakse ka kaugemal.“
Pahupoolt Ong direktoriameti juures ei näe, küll aga kuhjub tema sõnul vahel kohustusi ühele ajale väga palju. „Sellisel puhul on kuldreegel, et asjad tuleb kirja panna ja prioriteetide järjekorras lihtsalt tegema hakata, muidu tegutsed kaootiliselt,“ soovitas koolijuht.
Uus õpikäsitlus
Pikaaegse kogemusega Ong nentis, et Eesti haridussüsteem on teinud tohutu arenguhüppe. „Mulle meeldib, et koolijuhtidele on antud vabamad käed asjade üle otsustada, saab kujundada kooli oma visiooni järgi,“ arutles ta. „Meie koolimajad on saanud ilusaks, õpikeskkonnad lapsesõbralikumaks. Meil on palju tehnilisi õpivahendeid kasutada, ei tehta tööd ainult õpiku ja vihikuga.“
Koolijuht selgitas, et tegelikult on muutunud õpikäsitlus tervikuna. Õppimiseks ja õpetamiseks kasutatakse uusi õppevorme: probleemõpe, õppimine ülesannete koostamise kaudu, avastusõpe, pööratud klassiruum. Õpik ja töövihik on teisejärgulised.
„Ka vanasid õpimeetodeid võib kasutada ja paljusid asju ei saagi teisiti õpetada, aga on ka väga palju uusi võimalusi.“
Ongi sõnul on murekohaks see, kuidas muutunud õpikäsitlust rakendada. „Õpetaja peab selle mõtte omaks võtma, läbi analüüsima: kuidas tundi teistmoodi üles ehitada ja digivahendeid kasutada? Lisaks on sinna juurde vaja tehnilist varustust,“ selgitas koolijuht. „Heameel on tõdeda, et riigil on käimas kaks digitaristu ja digivahendite täiendamiseks mõeldud projekti.“
Võimekus on erinev
Koolisüsteemi ühe puudusena tõi Ong välja selle, et õppekavade maht on väga suur ja kontrollsüsteem seejuures liiga konservatiivne.
„Koolijuhtidega oleme näiteks arutanud, et võiks põhikoolieksamid kooli lõpetamisest nö lahti siduda: ükskõik mis tulemusele eksam sooritatakse, kool saab lõpetatud. Laste võimekus on väga erinev, nii keeleline kui matemaatiline,“ selgitas direktor. „Kahjuks ministeerium ei ole veel seda mõtet omaks võtnud.“
Riigigümnaasiumite osas jäi naine aga pigem kahtlevaks. „Kas iga hinna eest on vaja lõhkuda toimivat süsteemi? Paljud lapsed on ju käinud torukoolis (12 klassiga koolimudel – toim.) ja häda pole midagi.“
Direktor leidis, et Eestis antakse tegelikult väga head haridust. „Alles siis, kui saame PISA testides positiivsed tulemused, julgeme endale tunnistada, et oleme tublid.“
———————————————
Milline on hea õpetaja?
„Mulle väga meeldivad teotahtelised õpetajad, kes ei pea paljuks lisaks koolitundide andmisele veel midagi kooli hüvanguks teha. Hindan panust kooli arengusse. Hea õpetaja silm särab ja lapsed armastavad teda. Ta julgeb lastele ka oma emotsioone näidata. Õpetaja võib vabalt öelda välja, kui lapsed teda rõõmustavad või kurvastavad. Head õpetajat ei oskagi täpselt defineerida, aga sa tunned ta alati ära.“
Panus Käsmu arengusse
Virge Ong on elupõline käsmukas. Tema ema juhtis 30 aastat Käsmu rahvamaja ning tütar on võtnud südameasjaks seda tööd jätkata. „Tunnen vastutust ema elutöö eest. Olen andnud endale lubaduse lüüa nii kaua aktiivselt kaasa, kuni hoone saab remonditud.“
Lisaks on ta nii Käsmu külaseltsi kui koguduse tegemiste juures projektikirjutajaks. „Mul on väga hea meel, et tänu projektirahastusele sai kiriku orel renoveeritud ja kiriku siseinterjöör remonditud ning rahvamaja renoveerimine on juba poole peal,“ rõõmustas Ong.
