Riik hakkab üürimaju ehitama

Omavalitsused saavad aastatel 2017-2020 elamufondi uuendamiseks 62,5 miljonit eurot, selle abil loodab riik ehitada koos omavalitsustega elanikkonna jaoks soodsaid üürimaju ja elavdada majandust. Paraku pole aga kõik seda meelt, et toetusest ka tulu tõuseb. Mida arvavad sellest Lääne-Virumaa omavalitsuste juhid?

Katrin Kivi

„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo valitsuse pressiteates. „Selleks tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi.“

„Selleks, et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele, panustada ka kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kaasaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu juurde kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.“

Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26 protsenti kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid vastupidi ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.

Lääne-virulased kahtlevad

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami sellist lähenemist aga heaks ideeks ei pea. „Riik ei peaks sekkuma ettevõtlusesse turgu moonutavate toetustega,“ arvas ta. „Üürimajade ehitamine ja haldamine jäägu ettevõtjatele.“

Linnapea leidis, et kui pangad korterelamute ehitamiseks väljaspool Tallinna laene ei anna, võiks kaaluda pigem mingite riiklike garantiide väljastamist või koguni mõne riigi poolt kontrollitava institutsiooni kaudu ka ehitajatele laenude andmist. „Lihtsalt poole ehitusraha kinni maksmine ebaselgele sihtgrupile on aga mõttetu tegevus,“ ütles ta.

„Mõnda Eesti omavalitsust köidab nimetatud meetme juures võimalus renoveerida linnas tühjalt seisvaid hooneid,“ lisas Juhkami. „Samas ei saa ma aga aru, kuidas hakatakse välja valima neid inimesi, kes sellistele soodsatele pindadele elama asuvad. Nii me ju vaid suurendame ebavõrdsust. Oletame, et Rakvere linn ehitaks riigi- ja  linnaeelarve toel paarsada üürikorterit inimestele, kes praegu iga päev sõidavad naabervaldadest ja maakondadestki tööle näiteks Rakvere Lihakombinaati või Jeld-Wen`i. Miks peaks Rakvere maksumaksja selliseid kingitusi oma rahakotist kinni maksma. Mitte ei saa aru.“

Ka Tapa vallavanem Alari Kirt leiab, et eluruumide ehituse võiks riik jätta erasektori hoolde, kuid ei välistanud meetmes osalemist. „Ma ei tea, kas planeerime meetmest osa võtta või mitte,“ tunnistas Kirt. „Me pole veel dokumenti ennast näinud ega tea täpselt,  kuidas ja kui palju raha saab küsida ja milleks täpselt. Kui raha küsimiseks on võimalus, siis Tapa vald kindlasti kaalub tõsiselt selle ärakasutamist.“

„Kinnisvaras on raha liikumas väga palju ja otsib uusi investeerimisvõimalusi,“ selgitas Kirt oma nägemust kinnisvara ja majanduse suhtest. „Kui piirkonnas on tugevaid ettevõtteid ja häid töökohti, siis makstakse ka normaalset palka. See ongi eelduseks, et raha leiab need kohad üles ja hakkavad tekkima uued eluruumid. Riigi raha eest pole vaja ehitada kortereid nendesse piirkondadesse, kus praegu erasektor juba ehitab. Riik peaks eelkõige otsima võimalust, kuidas toetada ettevõtluse teket nn turutõrkepiirkondades. Näiteks kasvõi maksuerisuste vms kaudu.“

Kuidas on lood Kundaga? „Kunda kinnisvaraturul on olukord, kus pakkumine ületab selgelt nõudluse,“ kommenteeris Kunda linnapea Kaido Veski. „Põhjused eelkõige meie „nõukaminevikus“, mil tsemendivabrik linna suurima tööandjana vajas oluliselt enam töökäsi ning sellest lähtuvalt ehitati ka kortermaju.“

„Näitlikustada aitab asjaolu, et tippajal oli elanikkond 6000, praegu veidi enam kui 3200,“ jätkas ta. „Meetmest toetatakse uute kortermajade rajamist ja/või vanade KOVile kuuluvate rekonstrueerimist, meil selliseid hooneid ei ole, uute majade rajamiseks puudub aga hetkel reaalne vajadus. Kunda linnale kuulub mingi hulk kortereid, mida soovijatele kasutada anname või huvi korral ka edasi müüme.“

On seda meedet vaja?

Eelpool nimetatud omavalitsuste juhid peavad üürimajade ehitamist pigem poliitiliseks kui majandust elavdavat teemaks. Samas leidsid nad ka seda, et tõenäoliselt on Eestis piirkondasid, kellele see vajalik on.

Teemakäsitluse mitmekesistamise eesmärgil küsis Kuulutaja toimetus arvamust ka väikeinvestorilt ja mitmete rikkaks saamise õpikute autorilt Jaak Roosaarelt. „Riik võiks selle raha suunata hoopis üüri toetusteks,“ arvas ta. „Kui maksta 250-300 eurot kuus toetust, siis jaguks seda 2000 spetsialistile 10 aastaks. Kui keegi garanteerib mulle korteri peale tulu 250 eurot 10 aasta vältel, siis ma võin tulla juba homme Rakverre kortermaja ehitama.“

…………………….

• Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid nelja protsendi elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.
• Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.
• Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.