Kaitsevägi on turundaja unistus

Lisaks Tapa rahvastikuregistris kirjas olevale 5500 inimesele, tegutseb seal pea 3000 sõdurit –  kolmandik neist on liitlasvägede esindajad. Nende inimeste peamine eesmärk on tagada Eesti julgeolek, kuid samal ajal on nad ka kliendid ja tarbijad. Uurisimegi Kuulutaja toimetusega, kuidas sõjaväelinnak ja liitlaste saabumine mõjutab maakonna majandusmaastikku.

Katrin Kivi

 

Tapa vallavanema Alari Kirdi sõnul on Kaitsevägi juba praegu avaldanud kohalikule elule suurt mõju. „Meil on vedanud, et Kaitseministeerium on meiega ühes paadis,“ märkis ta. „Riigirahadega oleme korrastanud avalikku ruumi ja teid. Eriti suur võit on erasektori poolt ehitatud hakkepuidu katlamaja ja soojatrass, mis võimaldab linnarahval arvestada varajasemast väiksemate küttekuludega. See on saanud võimalikuks hea koostöö tulemusena ja Kaitseväe huvist osta soojust linna soojavõrgust.“

Kui ehitussektori ettevõtted on Tapal juba mõna aega tööd ja leiba saanud, siis teenuste pakkujad on vallavanema sõnul siiani olnud pigem tagasihoidlikud ja äraootaval seisukohal nägemaks, mis tegelikult toimuma hakkab.

„Viimase poole aasta jooksul on märgata selget aktiviseerumist,“ täheldas Kirt. „Minu jutul on käinud ligikaudu 30 ettevõtjat, kes on tõsiseltvõetavad tegijad. Kas ja millised projektid realiseeruvad, näitab tulevik.“

Kirt leidis, et tema peamine ülesanne ongi info jagamine. „Oleme korraldanud mitmeid infopäevasid ja ümarlaudasid – seda selleks, et kutsuda ettevõtjaid ja Katiseväge arutlema koostöövõimaluste üle.“

Kõige rohkem valutab vallavanem aga südant elamufondi kehva olukorra pärast. „Kõik Kaitseväes töös olevad inimesed ei ela sõjaväeterritooriumil,“ selgitas ta. „Näiteks ohvitserid ja teised alalised töötajad vajavad elukohtasid. See peaks meeldima kinnisvara investoritele.“

Paraku pole kinnisvara olemasolu üksi määrav, et mõni ametnik oma pere Tapale ümber koliks. „Peab mõtlema sellele, millist rakendust leiavad pereliikmed. Kas abikaasale on tööd pakkuda, millised on lasteaiad, koolid, millist huvitegevust nad saavad harrastada,“ märkis Kirt ja kinnitas, et tema jaoks on praegu üheks suurimaks prioriteediks luua kvaliteetne elukeskkond.

 

Kaitsevägi pole riik riigis

Esimese jalavägebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm kinnitas, et neil on tööaeg nagu tsiviileluski kuni viie kuueni, kui just pole õppuste aeg, ja nad vajavad võimalusi oma töövälist aega sisustada.

„Me pole siin riik riigis,“ ütles Palm. „Ka sõdurid söövad, tarbivad elektrit ja vajavad sooja vett. Me ise ei tooda midagi, meil pole ei sigalat ega kasvuhoonet – kõik see tuleb erasektorilt osta. Sama lugu on ka vaba aja veetmise ja sportimise võimalustega. Meil on küll väike spordisaal, mida võiksime ehk laiendada. Kuid miks peaksime, kui erasektor võiks teenust meile müüa.“

Palm rääkis, et kohalike huvi koostööd teha on tegelikult suur. „Viimasel ettevõtjate ümarlaual, kus osalesin, oli ligi 50 inimest, kes kõik olid valmis panustama ja kaasa aitama.“

Brigaadiülem leidis, et koostöö tõhustamiseks võiks lisaks korraldada teenustemesse või turismiinfopäevi. „Oleme oma poistele korraldanud karjääripäevi ja need on olnud väga menukad. Usun, et sama vajalikud oleksid ka teenuseid tutvustavad infopäevad, kuid see pole ainult brigaadi küsimus. Koostööd peavad tegema ettevõtjad ja kohalikud omavalitused, võib-olla isegi EAS.“

 

Burgeriputka on infopunktiks

Kust saavad sõdurid infot? Prantsuse teabeohvitseri leitnantkoloneli sõnul pärineb suurem osa infost Eesti eluolu kohta Prantsuse suursaatkonnast, kuid kindlasti kasutavad teenistujad Google abi.

Vaevalt nädalapäevad siin veetnuna pole prantslased Tapa linna väga uudistanud, kuid teevad seda kindlasti.

„Söögikohas võiks olla näiteks mõni prantsusekeelne telekanal,“ pakkus teabeohvitser, kui uurisime, kuidas prantsuse klienti võita. „Prantsusmaa on Eestist väga kaugel ja kui me teaks, et mõnes kohas on prantsuskeelset TV või ajalehte, ajakirja, me kindlasti tuleksime.“

Täpselt sellist turundusnippi on kasutanud väliseestlane Eric Leif Vanderer, kelle ameerikaliku toidukoha võib leida värskelt avatud Coopi majast. Vanderer on Tapal laialt tuntud ja hinnatud jutukaaslane. Nii teavad paljud rääkida, et tema juures käivad söömas USA sõdurid.

„Mul on heameel, et saan nende koduigatsust veidigi leevendada. Üks sõdur ütles mulle, et ta on seitsmendas taevas, kui saab minu burgerit – see on suurim tunnustus,“ kinnitas talunikust burgerimeister.

Liitlasi käib Vandereri juures palju. „Mitte ainult ameeriklased, britid näiteks armastavad käia ragbi mängu vaatamas. Olen nagu infopunkt neile, sest nad on infosulus. Jagan bussi- ja ronigraafikuid, räägin, kus mida teha saab, millised uudised on aktuaalsed.“

Vanderer rääkis, et on ka prantslaste vastuvõtmiseks valmis. „Õpin prantsuse keelt ja uurisin põhjalikult nende söömistavasid. Kas tead, et Prantsusmaal süüakse aastas 1,2 miljardit burgerit?“

Õnneks planeeritakse infojagamist siiski ka laialdasemalt. Infovoldikute vajalikkust rõhutasid kõik artiklis ütlusi andnud üksuste juhid. Maakondliku poole pealt annab veel lisatuge maavalitsus.

„Olen maavanemana kohtunud nii sakslaste kui brittide ülematega, et selgitada välja, millised on liitlaste ootused teenustele, meelelahutusele jms,“ märkis Marko Torm. „Oleme koostamas neile eesoleva suve ja sügise maakonna sündmuste koondit. Lisame juurde maakonna kakskeelsed turistikaardid ja kokku on lepitud esinemine liitlastele Tapal, kus räägin nii maakonna kultuuritaristust, sündmustest, turismiobjektidest kui ka sportimisvõimalustest.“

„Tean, et veelgi aktiivsem on Tapa valla juht Alari Kirt oma meeskonnaga,“ jätkas ta. „Tehakse kõike seda, mida antud juhul peab. Soovitan ka Rakvere linnajuhtidel näidata Tapaga samast hoiakut. On ju neil sellest ehk kõige enam võita. Õpetame saabuvaid mehi ja naisi kohe maakonnakeskuse võimalusi hindama.“

………………………………………………………..

Fotol Eric Leif Vanderer, lipu aitasid tal üles panna USA sõdurid.

…………………………………………………..

Multikultuurne Tapa

Kolmandik Tapa linna elanikkonnast on muukeelne. Neile lisandub õige pea 1200 liitlassõdurit, kes on osa Suurbritannia juhitud lahingugrupist. 1. jalaväebrigaadi teabeohvitseri Sander Mändoja sõnul on hetkel kohal üle 250 Briti ja Prantsuse sõduri, lisaks ligi 180 USA soomuskompanii võitlejat.

Kogu lahingugrupi isikkoosseis jõuab Eestisse aprilli esimesel nädalal. Teabeohvitser rääkis, et ühe rotatsiooni pikkus on orienteeruvalt kuus kuud. Seega jäävad nüüd saabuvad liitlased Eestisse selle aasta lõpuni. Järgmises rotatsioonis osalevad kompaniisuuruse üksusega ka taanlased, kes vahetavad välja Prantsuse üksuse.