Korteriühistud muutuste tuules IV
Hiljuti peatas mind Rakvere linnakodanik ja tundis huvi, kas ka vaid nelja korteriga korterelamus peab ühistu moodustama? Sellest küsimusest ajendatuna räägingi seekord lähemalt, millised reeglid hakkavad uue seaduse järgi kehtima väikestele, kuni kümne korteriomandiga majadele.
Kuidas seadus mõjutab väikeseid maju ?
Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kümne korteriomandiga majas on korteriühistu juhtimine võimalik ka juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks, mis tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks või lepingu sõlmimiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
Kuigi seadus sellise võimaluse annab, siis Eesti Korteriühistute Liit sellist mudelit ei soovitaks. Ka väikestes majades võivad naabritevahelised suhted kujuneda keeruliseks ning üksmeelsete otsusteni jõudmine osutuda raskesti teostatavaks. Näiteks võib kasvõi lihtsa prügiveolepingu sõlmimine valmistada suuri keerukusi, kui üks korteriomanik sellega nõus ei ole.
Selliste olukordade vältimiseks soovitan ka väikestes majades omavahelised suhted juba ühistu moodustamise ajal läbi rääkida ja valida ühistule juhatus, kasvõi üheliikmeline.
Praegu majandavad paljudes väikestes kortermajades omanikud välja kujunenud ja mugavaks saanud tavade järgi. Soovitaksin siiski ka nendes majades ootamise asemel ise korteriühistu moodustada, soovitavalt enne uue aasta algust.
Kui korteriühistu on olemas, aga ükski korteriomanik ega muu füüsiline isik ei soovi seda juhtida, saab ühistu valida valitseja, kes majandamist korraldab.
Kassapõhine raamatupidamine
Kui väikeses majas teostatakse siiski korteriühistu juhtimist korteriomanike ühise esindusõiguse kaudu, võib ühistu pidada tekkepõhise raamatupidamise asemel kassapõhist raamatupidamist. Ühistule kohaldatakse raamatupidamise seaduse paragrahvis 43 lõikes 2 sätestatut ja Eesti hea raamatupidamistava nõudeid. Sellisel juhul ei pea esitama ka majandusaasta aruannet.
Muus osas ei näe uus seadus ette suuremaid muudatusi korteriühistute raamatupidamises ega aruandluses. Sarnaselt teiste mittetulundusühingutega peab korteriühistu tekkepõhist raamatupidamist ning on kohustatud esitama mittetulundusühingute registrile majandusaasta aruande.
Ära tasub märkida, et väike muudatus toimub seoses bilansikirjetega – praegune osakapital nimetatakse ümber reservkapitaliks. Muudatus tuleb sisse viia järgmisel aastal aruannet esitades.
Ka uue seaduse järgi võib ühistule soovi korra valida audiitori. Audiitori olemasolu tuleb sätestada ühistu põhikirjas või otsustada auditi läbi viimine igakordselt üldkoosolekul.
Eesti Korteriühistute Liidu kogemus näitab, et audiitoreid laialdaselt siiski ei kasutata. Lihtsam ja mugavam on moodustada korteriühistus revisjonikomisjon või valida revident. Ka see ei ole otseselt seaduse järgi kohustuslik, kuid praktikas levinud ja liidu hinnangul lausa soovituslik.
Paljudel ühistutel on revidendi olemasolu nõue pandud kirja ühistu põhikirja. Väiksematest ühistutest rääkides, võivad ka kõik korteriomanikud üheskoos majandusaasta lõpus aasta raamatupidamise üle vaadata ja eraldi revidenti ei pea selleks valima.
Uus arvestusalase revisjoni juhend
- aasta lõpus töötas Audiitorkogu koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga välja arvestusalase revisjoni juhendi, toetamaks kõiki ühinguid, sealhulgas korteriühistuid, kellel on seadusest tulenev kohustus korraldada majandusaasta aruande revisjoni.
Juhend täpsustab revisjoni kohustuslikke elemente, kui kontrolli objektiks on majandusaasta aruanne. Esitatud on ka majandusaasta aruande revisjoni kohustuslikud osad.
Lähtudes korteriühistutest, kui suurimast huvigrupist, on juhendi näidisprotseduuride loetelu kujundatud ennekõike korteriühistute revisjoni eripära silmas pidades.
Juhendi kohta saate pikemalt lugeda juba järgmisest Kuulutajast.
Andres Jaadla,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
