Käsmu sadam põhjustab jätkuvalt vaidlusi
Nädala alguses toimus kolmas avalik arutelu Käsmu sadama teemal, kus tutvustati detailplaneeringusse sisse viidud muudatusi. Vastukaja tekitas nii parkimiskohtades arv sadama tormikindlus.
Projekteerija Jaanus Aavik rääkis, et üks suuremaid muutusi puudutab muuli paigutust. „Muudatuse aluseks oli idee, et topeltmuul võtab lainetelt esimese jõu ära. Seoses sellega vähenes paadikohtade arv 60lt 49le.“
Lisaks on sadamahoone viidud kalda sisse, varasema planeeringu järgi paiknes see mere kohal. Sadama juurde on plaanis teha kaks täiendavat parkimiskohta, 6 asemel 8, samas üks parkla jäeti detailplaneeringust täiesti välja.
Just parkimine on üks küsimus, mis kohalikele elanikele muret valmistab. „Kas kaheksast kohast jätkub nii suurele sadamale? Inimesed tulevad oma paadi juurde ju autoga,“ arutles Käsmu Meremuuseum juhataja Aarne Vaik.
Projekteerija hinnangul tulevad paljud siiski paatidega ning ruumipuuduse vastu peaks aitama parkimise ajaline piirang.
Lisaks paneb naabreid muretsema, et muuseumi külastavatel bussidel ei ole parkimiskohta ja nii seisavad need sageli kruntide ääres.
Ka projekteerija nentis, et muuseumi külastajatele häid parkimiskohti ette nähtud ei ole, kuid sõnas, et teatud ajal saab kasutada nö ristparkimist – kui sadamat kasutatakse vähem, saavad külastajad seda parklat kasutada.
Ka uue detailplaneeringu avalik olemise ajal esitati hulgaliselt muudatusettepanekuid ja mitmes neist panid ette planeeringu menetlemine üldse lõpetada. Üks küsimus, mida planeeringu vastased läbi aastate esitanud on – milleks nii suurt sadamat vaja on?
Vihula vallavanem Annes Naan nentis, et kõik esitatud ettepanekud vaadatakse üle ja küsimustele antakse vastused, kuid detailplaneeringu lõpetamine vaevalt volikogus kõne alla tuleb. „Sadam on valla arenguks oluline. Vajadus selleks on olemas, seda näitab ka asjaolu, et Võsu sadamas on kohad täis.“
Seekordne arutelu käis lisaks detailplaneeringule ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande (KSH) üle. Pikema arutelu tõi kaasa sadama vastaste väide, et kavandatav sadam ei ole tormikindel.
Aruande koostajate hinnangul on Käsmu laht hästi varjatud kõigist külgedest peale põhja, peamised tuuled puhuvad aga edelast.
Arutelu oli kuulamas ka Eesti teaduste akadeemia president akadeemik Tarmo Soomer, kes kinnitas, et aruandes on Käsmu lahe lainete kõrgust alahinnatud. Samas sedastas ta, et sadamad ongi erineva tormikindlusega. „On sadamaid, mis pakuvad kaitset koguaeg ja on sadamaid, mis pakuvad kaitsed enamuse ajast. ,“ selgitas ta ning lisas, et kaasajal suudetakse torme hästi ette prognoosida ja paadiomanikud peaksidki sellega arvestama.
Sadama detailplaneeringule esitati lisaks muudatusettepanekutele ka toetav kiri, millel oli alla kirjutanud 80 inimesi.
Liisi Kanna
Esmaspäeval Võsu rannaklubis toimunud arutelul võttis sõna ka Eesti teaduste akadeemia president akadeemik Tarmo Soomer. Foto: Liisi Kanna
