Eliidile ehitatud riik pikalt ei toimi

Enam kui kümme aastat maksutõusu suunas liikunud majanduspoliitikat on viinud Eesti seisu, kus me ei saa enam rääkida soodsast ettevõtluskeskkonnast, mis meelitab riiki investoreid, uusi ettevõtjaid, rahvusvahelisi korporatsioone ning äripartnereid. Vastupidi, oleme olukorras, kus mitmed suurettevõtted viivad oma tehased siit ära ja investorid otsustavad äri teha soodsama maksukeskkonnaga Lätis või Leedus. Meie oma transpordiettevõtted käivad naaberriikides tankimas ning inimesed Lätis poodlemas.

Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv naabritele alla jäänud. Aastal 2015 kasvas Eesti majandus vaid 1,1%, olles Euroopa Liidu üks madalamaid kasvutemposid. 2016. aastal kasvas Eesti SKP võrrelduna 2015. aastaga 1,6%.

Eksport kiratseb, transiit on kukkunud, tootlikkus languses, kasumid kasvanud ei ole, ent töötajate palgad ja nendelt makstavad maksud on teinud samal ajal korraliku hüppe. Palgasurve ei ole tulenenud aga tootlikkuse kasvust, vaid hoopis pidevalt vähenevast tööjõust. Samal ajal tööjõu kompensatsiooni osakaal SKPst on 48,5%, lähenedes juba Soome 52%-le. Kiire palgatõus ja kõrged tööjõukulud viivad Eestist välja tööandjad, kelle jaoks odav tööjõud on olnud oluliseks argumendiks.

Kütuse- ja alkoholiaktsiis on valmistanud ettevõtjate ja elanike hulgas suurt pettumust ja pahameelt ning üha keerukamas konkurentsiolukorras, kus naaberriikidel on mitmeski sektoris eelistingimused, on Eesti ettevõtjatel keeruline ellu jääda. Samas just ettevõtjate käekäigust sõltub riigi majandus, riigieelarve ja kodanike heaolu.

Plusspoole pealt tuleb mainida valitsuse otsust jätta majutusettevõtete käibemaks tõstmata. Valdkonnaga seotud ettevõtjad pidid küll palju aega ja energiat kulutama ning veenmistööd tegema, ent eesmärk pühitses abinõu ja uus valitsus jättis käibemaksumäära 9%-le.

Tunnustust väärib ka ettevõtete tulumaksumäära langetamine 20%-lt 14%-le, eeldusel, et dividend makstakse teisele ettevõttele. Seni on Lätil olnud valdkonnas oluline eelis, kuna Läti ettevõtja jaoks on efektiivne tulumaksumäär väljamaksutud dividendidena olnud 15%. Paljud ettevõtjad on seisnud valik ees, kas maksta 20% Eesti või 15% Läti riigikassasse.

Positiivsete otsustena saab välja tuua ka üleminekutoetuste maksmise, abi andmise seakasvatajatele ja piimatootjatele ning mahemajanduse tervikprogrammi loomise. See pakub pisutki leevendust põllumajandusettevõtetele, kes on karmis olukorras seoses aafrika seakatku ja madalate piimahindadega ning pidanud seni hakkama saama ebavõrdses konkurentsis, võrreldes enamuse Euroopa Liidu riikidega.

Vaatame aga üldist konkurentsisituatsiooni võrrelduna naaberriikidega. Kütuseaktsiisi tõus on kasulik olnud eelkõige Lätile. Kõik, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega, tangivad üle piiri. Enamus bussifirmasid mängivad graafikutega, et saaks sõita täpselt nii, et jõuaks Lätist kütust võtta. Alkoholirallist on juba palju räägitud. Lisandunud on suur hulk eestlasi, kes eelistavad ka oma muud ostud ära teha Lätis.

Eriti trööstitu on olukord transiidi osas. Viimaste aastate jooksul on transiidimahud märgatavalt vähenenud ning see mõjutab mitte ainult transiidisektorit, vaid Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid ja majandust üldisemalt. Transiidimahtude vähenemine tõstab ka lähetatavate kaupade ühikuhinda, mis seab Eesti ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis veelgi ahtamale positsioonile.

Niikaua, kui Eesti raudteetariifid on naabritest kõrgemad, pole ka eriliseks optimismiks põhjust. Vaja on konkurentsivõimet tõstvat hinnapoliitikat, mis turgutaks transiiti, tootmist ja majandust, mitte naabritest kõrgemaid tariife, mis meie ettevõtlusele pärssivalt mõjuvad.

Sarnaselt raudteetransiidile, on ka sadamaid läbiv kaubavedu vähenenud. Siinkohalgi on Eesti sadamate tasude määrad ja maksustamise poliitika naaberriikidest röövellikum.

Kaubavedude drastilise languse põhjuseid ei tasu otsida suhetest Venemaaga või üleilmsetest kriisi mõjudest. Pigem on asi Eesti tariifides, tasudes ja maksustamise metoodikas. Seda kinnitab fakt, et 2015. aastal vähenesid kaubamahud Eestis 20%, samal ajal kui Lätis 2,4% ja Leedus 1,9%.

Võrdluseks tasub tuua, et põhjanaaber Soome on juba langetanud raudtee- ja navigatsioonitasusid ning Lätigi astub samas suunas. Ka Eestil oleks aeg vastu võtta meie konkurentsivõimet tugevdavaid otsuseid.

Sama tume paistab tulevik gaasiaktsiisi tõstmise valguses. Meie tähtsaim tööstusharu, mis tegeleb ekspordiga, on töötlev tööstus. Kogu töötlev tööstus töötab praktiliselt gaasil, seega võib vaid ette kujutada, kuidas enam kui 100% tõstetav gaasimaks mõjub. Erilist kahju kannatavad need ettevõtted ja ka eraisikud, kes on teinud suuri investeeringuid maagaasi, arvestamata sellega, et ühel hetkel võidakse lajatada korraliku maksuga.

Samal ajal on Lätil ja Leedul aktsiis mitmeid kordi väiksem, Leedul kogunisti 16 korda. See on järjekordne pauk Eesti ettevõtjate konkurentsivõimekusele.

Kindlasti ei mõju konkurentsivõimekusele hästi ka kavandatav pakendimaks, millega seotud plaanides opereeritakse suurte numbritega, mis eeldab ka üsna kopsakat maksu.

Kui vaatame Eesti ettevõtjate hinnanguid, siis peetakse Eesti majandust ja väljavaateid oluliselt kehvemaks kui Läti ja Leedu omi.

Alles hiljuti avaldati ÜRO raport kõige õnnelikemate riikide kohta ning isegi seal oleme naaberriikidest Lätist ja Leedust allpool, rääkimata Taanist, Soomest, Rootsist ja isegi Venemaast. Eesti asub 66. kohal, Venemaa 49. kohal, Leedu 52. kohal ja Läti 54. kohal.

On üsna loogiline, et pidevate maksutõusude ja ebastabiilsuse tõttu hakkavad ettevõtjad otsima võimalusi Eestist väljastpoolt. Plaanitava kasu asemel täidetakse teiste riikide kukruid ning lootus Eesti ettevõtluse pealt enam tulu saada kukub kokku. Kõige vahetumalt ja valusamalt saavad pihta aga tavakodanikud ja eelkõige just maapiirkonnad, kes on hinnatõusule kõige tundlikumad.

Ei ole veel hilja uuesti läbi arutada tehtud aktsiisitõusud, vaadata koos valdkonnaekspertidega üle plaanitavad maksumuudatused ning koostada konkurentsivõimeline terviklahenduste pakett. Varsti võib-olla juba on.

Einar Vallbaum,

Riigikogu liige ja ettevõtja