Maavalitsuse funktsioonid on palju muutunud
Maavalitsuse hoone 90. juubeli eel käis Kuulutaja külas sealsetel staažikatel töötajatel, kes meenutasid asutuses toimunud suuremaid muutuseid läbi aastate ning jagasid mälestusi seoses maavalitsuse majaga.
Liisi Kanna
- aasta on Lääne-Viru Maavalitsusele mitmeski mõttes oluline – tähistatakse maavalitsuse hoone 90. juubelit, möödub 100 aastat Viru Maakonnavalitsuse asutamisest ning pole saladus, et tänavune aasta jääb sellisel kujul maavalitsuste jaoks viimaseks.
Meenutus taasiseseisvusaja algusest
Maavalitsuse pikaaegsemad töötajad on selles hoones leiba teeninud ajast, mil toimetati Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee nime all. Toona kuulus asutuse alla kõiksugu eripäraseid osakondasid: tsiviilkaitse-, eriside-, plaaniosakond, rahvakontroll, jne.
Suuremad muutused leidsid aset Eesti taasiseseisvusaja alguses.
Kui Tiiu Kuus, praegune haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor-vanemspetsialist 1992. aastal maavalitsusse tööle tuli, alustas sotsiaalosakond uues valdkonnas tööd. Omavalitsustes tuli kohapeal käia ja olukord endale selgeks teha. Põhjus oli selles, et välismaalt alustati sotsiaalabi saatmist ja seda autokoormatena. Jagasime ka toidutalonge.“
Ka perekonnaseisuametnik Eve Prillop meenutas, et teda võeti tööle täiesti uudsele ametikohale – rahvastikuregistri registripidaja. „Üles hakati ehitama elektroonset rahvastikuregistrit. Hiljem, kui Lääne-Viru andmebaasi sai täiendatud andmetega, siis liideti kõikide maakondade andmebaasid ja tekkis ühtne rahvastikuregister.“
Prillop rääkis, et tema oli ka üks esimesi majas, kes moodsama arvuti sai. „Maavalitsusele eraldati selleks tööks rahalisi vahendeid. Minul oli maja üks parimaid personaalarvuteid.“
Töö iseloomu muutusest tõi huvitava näite ka kantselei vanemspetsialist Liina Raudsepp „Kui vanasti tuli nädalas saata umbes 200 paberkirja, siis nüüd mõnikord vaid kümne ringis.“
Palka käidi kotiga toomas
Suur uuendus oli pangaarvete avamine, varem käidi asju ikka ajamas pangas kohapeal, kus järjekorrad olid väga pikad. „Kui Ants Leemets tuli maavanemaks, siis ta lõi korra majja, ütles, et kõik peavad pangaarved avama. See oli toona väga uudne asi,“ meenutab kantselei vanemspetsialist Eda Lauri.
Perekonnaseisuametnik Terje Pärnasalu rääkis, et kui perekonnaseisuamet asus veel Rakveres Laada tänaval, siis mindi igal palgapäeval, mida oli kaks korda kuus, mäest üles raha järgi ja pärast jälle alla linna tagasi.
Lisaks märkis Pärnasalu, et maavalitsuse hoonesse koliti 2001. aastal ning esialgu ei olnud kolimise mõte perekonnaseisuametnikele sugugi meelt mööda. „Me ei tahtnud alguses üldse siia hoonesse kolida. Kui olime ennast siia majja sisse sättinud, siis saime aru, et tegelikult see oli väga hea otsus – saime paremad töötingimused, väga toredad kolleegid ja ei olnud enam peamajast ja teistest eemal.“
Ilusaim maavalitsus
Töötajad meenutasid, et maavalitsuse hoone eest tuli varem paljuski ise hoolitseda, pesti aknaid, riisuti hoovi jne.
Juba 1981. aastal maavalitsuse hoonesse raamatupidajaks tulnud Eda Lauri tõi huvitava seiga: „Tegime ise remonti. Mäletan, et lakkisime linoleumi üle, pärast tuli lakk kõik maha ja oli veel koledam.“
Lauri meenutas, et maja keldris oli kunagi masuudiga köetav katel. „Kui katlakütja tuli täitevkomitee esimehe juurde, pidi ta saapad jalast ära võtma, nii mustad olid need. Ükskord läks see katel ka põlema.“ Hiljem köeti maja konteinerkatlamajast, mis toodi lihakombinaadi ehitajate maja juurest.
„Hoone oli alguses väga sünge, pruun linoleum, tumedad kardinad“ meenutas Raudsepp. „Nüüd on kõik hele ja valge.“
Väike remont toimus juba siis, kui maavanemaks oli Ants Leemets. Sisearhitekt Priit Põldmäe poolt loodi maja ühtne kujundus – uus kips pandi seina, ühesugused lambikuplid ja ühtne värvilahendus.
Suurem renoveerimine leidis aga aset Marko Pomerantsi ametiajal. „Majast välja me ei kolinud, tegime siin samal ajal tööd edasi, renoveeriti osade kaupa,“ rääkis Lauri.
„Meil on kõige ilusam maavalitsuse maja Eestis. Paljud, kes siia tulevad, ütlevad, et nii armas,“ lisas ta.
Ülesannete ümberjagamine
Kuid ka maavalitsuse taasloomisest on hallata olevate tegevuste nimekiri paljuski muutunud. „Raske on kõiki osakondi välja tuua, millal mis olnud on,“ nentis Lauri. „Osakondade funktsioonid on muutunud ja inimesed liikunud ühest osakonnast teise.“
„Praegu on maavalitsuses 28 töötajat, veel viis aastat tagasi oli 40,“ rääkis endine maavalitsuse kultuuritöö spetsialist Pilvi Lepiksoo, kes praegu töötab samas hoones asuva Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri spetsialistina.
Lepiksoo nentis, et maavalitsuste sulgemise plaan on pikalt teada olnud – ülesandeid on ümber jagatud ja teistele asutustele hallata antud.
Mitmed teenused on küll maavalitsuse hoonesse jäänud, kuid ei ole Lääne-Viru Maavalitsuse hallata. Praegu tegutsevad majas lisaks maavalitsusele ka Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Arenduskeskus, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainvesteeringute Keskus, ja Maa-Amet. Maja haldab Riigi Kinnisvara AS.
Tagareas vasakult Tiiu Kuus, Eve Prillop ja eesreas vasakult Eda Lauri, Liina Raudsepp, Pilvi Lepiksoo. Foto: Liisi Kanna
