Korteriühistud muutuste tuules XI
Seekord räägin infovahetusest korteriühistu – ja korteriomaniku vahel ning selgitan mõlema poole kohustusi ja õigusi.
Õigus saada teavet
Uus korteriomandi ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Samas on seaduses ka kirjas, et korteriühistu juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek.
Ta võib ka esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldus tuleb esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele vastanud ei ole.
Selle teema kohta on Eesti Korteriühistute Liidu praktikas kahetisi näiteid. Nimelt on korteriomanike üheks põhiliseks kaebepõhjuseks just see, et juhatus ei anna korteriomanikele piisavat infot, otsused tehakse kitsas ringis ning inimestega ei suhelda.
Teisalt tuleb korteriühistute juhatuste poolt signaale korteriomanikest, kelle jaoks ei ole antav informatsioon mitte kunagi piisav.
Kohustus anda teavet
Lisaks õigusele juhatuselt teavet saada on korteriomanikul ka endal kohustus korteriühistule teavet anda. Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.
Juhul kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on omanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Oluline on rõhutada, et kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht ning sinna ka ühistu poolt vajalik teave edastada.
Kui korteriomand on koormatud piiratud asjaõigusega, näiteks hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, on piiratud asjaõiguse omajal õigus saada korteriühistult teavet korteriomaniku majandamiskulude võlgnevuse suuruse ja selle tekkimise aluste kohta.
Kuidas infot vahendada?
Eesti Korteriühistute Liidu praktika põhjal toimivad kõige paremini need korteriühistud, kus infovahetus ühistu ja liikmete vahel on küllaldane. Majades, kus infovahetus toimib, on sõbralikud ja usalduslikud suhted.
Ühistutele julgen soovitada – jagage avatult infot oma liikmetega. Pigem anda informatsiooni pisut rohkem ja tihedamalt ning teha vajaduse korral korteriomanike hulgas selgitustööd.
Hästi töötavad korteriühistute sisesed meili listid, facebook’i suletud grupid ja ka ühistu infotahvlid. Mõnel pool vahetatakse infot ka ühistu kodulehe vahendusel. Vahel on siiski vaja ka mõne korteriomanikuga individuaalselt suhelda, et teatud küsimusi põhjalikumalt selgitada.
Renoveeritud kortermaja aadressil Tapa, Pikk 8. Foto: Liisi Kanna
Andres Jaadla,
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
