Taas on liikvel valeraha

Tallinnas ja Harjumaal on registreeritud ainuüksi maikuu jooksul üle 60 valeraha kasutamise juhtumi, üks juhtum on registreeritud ka Lääne-Virumaal.

Kaius Mölder

Kui veel mõni aasta tagasi valmistati valeraha kodustes tingimustes, kus kasutati koopiamasinat, siis nüüd on liikvel kupüürid, mis on trükitud tipptasemel trükimasinatel.

Politseinikud toovad välja kolm riiki, kus valeraha trükitakse, need on Bulgaaria, Rumeenia ja Itaalia. Rahatähed, mis Euroopasse laiali lähevad, on kõrgekvaliteedilised ja palja silmaga on neid üsna raske õigetest eristada.

Seepärast kasutataksegi valeraha ringlusse laskmiseks kohti, kus puuduvad seadmed raha kontrollimiseks. Näiteks sooritatakse turul või puuviljamüügiletis mõneeurone ost ja vahetusraha saadakse tagasi juba õigetes kupüürides. Samuti on valeraha levitajate lemmikuteks suurüritused, kus on palju kliente, õhtul hämar ja müük toimub konveiermeetodil.

Hiljutised juhtumid

Ainuüksi maikuu jooksul registreeriti Tallinnas ja Harjumaal üle 60 valeraha kasutamise juhtumi. Seda on poole rohkem kui mullu samal ajal.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Juhan Ojasoo sõnul oli valeraha leviku hüppeline tõus Harjumaal signaaliks, et keegi laseb süstemaatiliselt valeraha käibele. Kuigi Ojasoo ei täpsustanud kriminaalpolitsei töömeetodeid, mismoodi jõuti levitaja jälile, tabasid politseinikud maikuus 17aastase Tallinna noormehe, kes tegeles valeraha levitamisega.

„Episoode kogunes noorele mehele üle kümne ning kõik olid viiekümne eurose vääringuga võltskupüürid,“ täpsustas Ojasoo. Seejuures tänas talituse juht tähelepanelikke inimesi, kellest oli suur abi kurjategija tabamisel.

Kuigi põhiliselt tuleb valeraha välja pealinnas, siis on võltsitud kupüüre avastatud ka teistes piirkondades. Näiteks on alustatud menetlus ka ühe juhtumi osas, mis puudutab Lääne-Virumaad.

3. juunil tuvastati, et Simuna alevikus asuvas poes on maksmiseks kasutatud valeraha. Tegu oli 50 eurose rahatähega. Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Leana Loide sõnul ei ole hetkel teada, kes kupüüri poes kasutas ja kust see pärineb. Politsei alustas juhtumi täpsemate asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.

Valeraha detektor

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktori Üllar Lanno sõnul saadab politsei igal aastal ekspertiisi kümneid võltsimiskahtlusega kupüüre. „Võltsimistase on üsna erinev. Viimastel aastatel on kurjategijate tase raha trükkimisel kõvasti paranenud, kuid ekspertiisi tehes ei jää ekspertidele midagi märkamata,“ ütles Lanno. Lisaks võltskupüüridele on ekspertiisi jõudnud ka kaheeuroseid võltsmünte.

Paljuski jõuab valeraha Eestisse just turistide kaudu. Selle tõestuseks olid möödunud aasta suve lõpus Pärnus toimunud muusikaüritusel Weekend Festival ja Tallinna lauluväljakul toimunud 90ndate festivalil aset leidnud juhtumid. Enne, kui politseinikud lätlastest valerahalevitajad tabasid, suutsid nad kahju tekitada mitme tuhande euro väärtuses.

See, et tegemist on valerahaga, selgub petta saanu jaoks kas Sularahakeskuses või väiksemate kauplejate puhul sularaha sissemakse automaati sisestades.

Ojasoo sõnul võiks igal kauplejal olla valeraha detektor, millega saab ostjalt raha vastu võttes koheselt seda kontrollida. „Hiljem võivad kahjud olla üsna suured ja tõenäoliselt tuleb kaupmehel valeraha tõttu tekkinud kahjud korstnasse kirjutada,“ rääkis Ojasoo.

Samas on seadusandja poolt valeraha levitamise eest ettenähtud karistused üsna soolased. Esmakordse levitamise eest võib saada karistuseks kuni viis aastat vabadusekaotust ja kui tegemist on teistkordse vahele jäämisega, siis võib levitajat ees oodata juba 10 aastat reaalset vanglakaristust.

Võltsraha. Foto: arhiiv/ PPA