Korteriühistud muutuste tuules XIV

Seekord peatun korteriühistute juhtide tasustamise küsimusel. Teema ei ole küll otseselt uude seadusesse sisse kirjutatud, kuid olukorras, kus ühistute tegevusi peab suuremal või vähemal määral ümber vaatama, tasub sellele tähelepanu juhtida.

Kui suur on korteriühistu juhi tasu?

Korteriühistu juhtide tasustamine on vaidlusteemaks olnud peaaegu sama kaua, kui ühistud eksisteerivad. Ühest küljest on üldlevinud arvamus, et korteriühistud on vaesed ja ei saa võimaldada ühistu juhtidele töötasu. Teisalt tagaks aga juhtide motiveerimine paremaid töötulemusi.

Korteriühistu juhtimine nõuab laia silmaringi ja mitmekülgseid teadmisi paljudelt elualadelt nagu ehitus, seadusandlus, rahandus jne. Samuti peab ühistujuhil olema hea suhtlemisoskus.

Ühistujuhi töö on ka küllalt stressirikas ning tema poole pöördutakse murega nii päeval kui öösel.

Ühistujuhi tasustamise küsimuses tuleks kõrvale jätta subjektiivsed hinnangud nagu „iga töö vajab tasustamist“ või „oma maja jaoks võib midagi ka tasuta teha“. Tasustamise ja tasu suuruse üle otsustamisel tuleks lähtuda ühistujuhile pandud kohustuste hulgast ja vastutuse suurusest.

Väikesemates ühistutes, kus naabritevahelised suhted on head ja suuremaid remonttöid ei ole vaja teha, on tihti ka ühistujuhi kohustused väiksemad. Tuleb läbi viia mõned koosolekud aastas ja vastutada mõningate väiksemate korralduslike tööde eest.

Liidu praktikale tuginedes ei kiputa sellisel juhul korteriühistu juhile tasu maksma. Niisugune lahendus peaks olema siiski pigem erand nii väikestes, aga ennekõike just suuremates ja probleemsemates ühistutes.

Suuremates majades on ühistujuhi töö reeglina tasustatud vastavalt üldkoosoleku otsusele. Kuidas ja kui palju juhtidele maksta sõltub paljuski ühistu töökorraldusest.

Praktikad on erinevad. Näiteks võidakse ülesanded jagada juhatuses mitme inimese vahel – üks tegeleb remondiga, teine koosolekutega, kolmas muude jooksvate küsimustega. Kuid tasu võib maksta, ja üldjuhul nii ka tehakse, ühele isikule kogu tööde eest.

Tasu suuruse arvutamisel tuleks lähtuda sellest, et tegemist on ikkagi tööga ja arvestada tuleks sellele kuluva ajaga. Lisaks, kui juhtide tööd tasustatakse, saavad ühistu liikmed neilt üht-teist ka nõuda.

Koolitagem ühistute juhte

Lisaks soovitan ühistutel näha eelarves ette vahendid ühistu esimehe täiendõppeks.

Valdkond on kiiresti muutuv ja uuenenud seadusandlusest ning järjest keerulisemaks muutuvast ehitus- ja tehnoloogiavaldkonnast arusaamiseks on vaja pidevalt uusi teadmisi ammutada. Ainult teadlik ja motiveeritud juht suudab majaelanikele pakkuda parimaid lahendusi.

Siinkohal tasub juhtida tähelepanu ka uurimistööle, mille tegi sellel kevadel Eesti Korteriühistute Liidu korteriühistu juhi koolituse läbinud diplomand. Ta analüüsis ligi 3000 Eesti korteriühistu andmeid ühistujuhtide tasude kohta.

Uurija jõudis järeldusele, et praegu on ühistute poolt juhtidele makstavad tasud madalad, pigem sümboolsed, ja paljusid tegevusi teevad ühistujuhid ühiskondlikus korras selle eest tasu saamata. Uuringust saab lugeda liidu ajakirjast Elamu.

Soovitan ühistu põhikirja täiendama ja kaasajastama asudes ka tööde tasustamise teema selgelt lahti rääkida. Mida motiveeritum on juht, seda paremad on inimsuhted ja töökorraldus korteriühistus.

Andres Jaadla,

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees