Marko Torm: tulevikusuunaks on ühe omavalitsusega maakond

maavanem

Lääne-Viru maavanem Marko Torm on seatud kohalike omavalitsuste valimistel Reformierakonna Rakvere linnapeakandidaadiks. Torm leiab, et maakonna tulevik oleneb ühtsest arendustegevusest ja seejuures on maakonna keskusel oluline roll.

Liisi Kanna

Kuidas te poliitikasse jõudsite?

  1. aastal tulin erasektorist Rakvere linna teenistusse, vastloodud ametipositsioonile – sisekontrolöriks. Oli huvitav teatud süsteem nullist üles ehitada. Linna hallatavad asutused, personalipoliitika, riigihanked, haldusdokumentatsioon – kogu temaatika tuli üle käia.

Tahaks loota, et just tehtud töö tulemusel pakuti mulle 2010. aastal abilinnapea kohta. Kuna positsioon on poliitiline, pidin otsustama, kas see on minu jaoks ja kas Reformierakonna poliitiline suund mulle maailmavaateliselt sobib. Arusaamad kattusid – liberaalne majanduspoliitika on minu jaoks sobilik.

Esimene periood ei olnud lihtne ja vahepeal olin üle kahe aasta avalikust sektorist eemal. Aga inimene on sotsiaalne olevus ja grupikuuluvuse ning eneseteostuse soov tuli tagasi. 2013. aasta kohalike valimiste eel kutsuti juba erakonna linnapeakandidaadiks. Tundsin, et on aeg tagasi tulla. Aasta panustasin Rakvere linnavolikogu esimehena ja seejärel tehti ootamatult ettepanek maavanema positsioonile asumiseks.

Oma töökogemuse põhjal, kuidas hindate maavalitsuste sulgemist?

Ühest küljest, kui ümberringi kõik muutub – omavalitsusi jääb vähemaks, maksumaksjaid jääb vähemaks, samas ootused pidevalt suurenevad – ei saa me jääda muutumatuks. Kümnekonna aasta vältel on riik liikunud selles suunas, et maavalitsuste positsioon on oluliselt vähenenud.

Samas, kas just sellisel kujul ja sellisel ajal pidi institutsiooni lõpetamine aset leidma? Minu hinnangul oleks olnud lihtsam, kui selleks oleks jäänud poole aasta või aasta võrra pikem periood. Lihtsam seepärast, et sellesse sügisesse jääb palju suuri reforme. Loodan, et ümbekorraldused kohalikke inimesi igapäevaselt ei mõjuta, aga usun, et saab olema närvilisust ja teadmatust – omavalitsustele tuleb ülesandeid juurde, liitude funktsioon on selgusetu, rahastusküsimused on lõplikult kokku leppimata. On oht, et palju kompetentsi kaob koondatavate inimeste näol ära, sest professioon kaob kiiresti. Loodan, teised asutused n-ö nopivad meie maja inimesed üles, sest ega regionaalse tasandi kadumisega ülesannete hulk kusagile ära kao.

Samas on ka mõistlik, et ametnike hulk väheneb. Küsimus on, kui õhukeseks me saame riigi muuta? Kõige suurem küsimärk on, milline saab olema riigi esindatus maakondades. Maavalitsus ei võrdu maakonnaga, aga on selge, et mida rohkem maakondlikke institutsioone ära kaob, seda enam on põhjust küsida – mis maakonda defineerib?

Millised on meie maakonna suurimad väljakutsed ?

Arvan, et meie võimekus sõltub sellest, kas maakonna omavalitsusjuhid suudavad veelgi rohkem arendustegevustes kokku leppida. Usun, et enamus vallajuhte saab tegelikult aru, et haldusjaotuse osas on tulevikusuunaks Lääne-Virumaa kui üks omavalitsus. Haldusreformi osas oleks riik võinud olla jõulisem ja öelda, et haldusjaotus tuleb selline: Lääne-Virumaa üks omavalitsus. Kunagi jõuame ikkagi sinnamaani, küsimus on, kui palju aastaid selleks aega läheb ja kui palju raha kulutatakse.

Arvan, et see on paratamatu, kui tahame maakonda võimekalt vedada. Alati jäävad keskus-tagamaa konfliktid, aga me ei ole nii rikkad, et igal pool ujulaid, raamatukogusid, kultuurikeskuseid jne üleval pidada. Üks väga oluline suund on paindlik ja sujuv ühistransport. Kui me tahame kvaliteetseid teenuseid, siis peame aru saama, et keskuses asuvate teenuste tarbija ei ole mitte ainult Rakvere linna elanik, vaid lääne-virumaalane.

Maakonnakeskusest rääkides, olete tulevastel valimistel Rakvere linnapeakandidaat. Kui kergelt see otsus tuli?

Mõjutas kindlasti see, et Vabariigi Valitsus tegi otsuse maavalitsused aasta lõpu seisuga likvideerida. Kui selleks oleks jäänud pikem periood, siis ma ei oleks oma meeskonda sellisel kujul jätnud. Oleksin kandideerinud volikokku, aga mitte linnapeakandidaadina.

Oktoobriks käib maavalitsuses ettevalmistus tegevuste lõpetamiseks ja üleandmiseks, kõik sisulised otsused on tehtud. Kui peaksin uuele ametipostile minema, siis võib ministeerium määrata kohusetäitja või ka kaheks kuuks uue maavanema. Toetan seda varianti, et valitaks kohusetäitja oma maja töötajate hulgast. Nad on kompetentsed ja selle pärast ma ei muretse. Eks igaüks tunneb, kus on tema eneseteostuse koht ja mina tunnen, et mul on Rakvere linnale veel küllaga anda. Olen tippvormis.

Senisel positsioonil oled tegutsenud kogu maakonna hüvanguks, kas linnapea ametis vaid ühe omavalitsuse huvide eest seismine ei tekitaks sisemist konflikti?

Palju oleneb sellest, kui sisuline hakkab uute omavalitsuste koostöö olema. Kui kokku saab lepitud üks maakond-üks omavalitsus suund, siis ma arvan, et konflikti ei teki. Kui esindan Rakvere linna, siis võitlen loomulikult linna nimel, aga tahaksin mõelda, et ühtlasi võitlen kogu maakonna nimel.

Maavanemana õppisin nägema asju nö kapi otsast. Arvan, et mida tugevamalt taome Rakvere trummi, seda rohkem võidab kogu maakond. Kui vaadata näiteks turismivaldkonda, siis välismaal turundame Lääne-Virumaad Suur-Rakverena, mille alla kuulub linn ning umbes 45 kilomeetri raadiusse jääv – tuhamäed, Viru folk, mõisakultuur jne. Peame tugevaid brände võimendama, nii on võimalik toetada kogu maakonda.

Maavanem Marko Torm jagamas võidutuld 2017. aasta maakaitsepäeval Rakvere keskväljakul. Foto: Ain Liiva