Simunas peeti suurt rukkilõikuse päeva
Rukkimaarjapäeval pidasid Eesti Rukki Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Väike-Maarja vallas rukkikuningas Hans Kruusamägi valdustes rukkilõikuse päeva. Räägiti rukki väärtusest ja aktsiooni „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!“ kulgemisest.
Liisi Kanna
Eesti Rukki Selts algatas möödunud kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud liikumise „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!“. Aktsiooni üldisem siht on hoida elus Eesti rukkikultuuri, kitsamaks eesmärgiks teha Eestile sajandaks sünniaastapäevaks omalaadne kingitus.
Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjana sõlmisid neljapoolse koostöökokkuleppe. Leppega püüti saavutada, et vähemalt sada rukkitootjat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist, millest saaks küpsetada vähemalt miljon rukkileiba.
Esimese rukkipõllu külvas toona Väike-Maarja vallas Äntu külas Eesti Rukki Seltsi asepresident, rukkikuningas Hans Kruusamägi. Teisipäeval peeti selsamal põllul pidulikku rukkilõikuse päeva ning kuningas lõikas esimese vihu.
„Rahvuspärimuse järgi peaks tänaseks rukkilõikus olema tehtud ja pool tuleva aasta saagiks külvatud. Praegu peame aga tunnistama, et vara on isegi veel lõikusega alustada. See kinnitab niigi teada tõde, et põllumees elab ja tegutseb looduse meelevallas,“ märkis Kruusamägi.
Kuningas rõhutas, et rukki kasvatamine on Eestis tundlik teema, seostudes rohkem patriotismi ja traditsioonidega kui majanduslikult tulusa ettevõtlusega.
„Millal siis veel, kui mitte meie suure riigi juubeli puhul teadustada endale seda kultuuri ja neid tavasid, mida on aastasadade jooksul siinmail austatud ja mis on meie rahva elujõu allikas. Just sellepärast alustas Eesti Rukki Selt liikumise „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!“,“ selgitas rukkikuningas, rõõmustades, et aktsiooni käigus külvati rohkem põlde, kui loodetud – 134.
„Kui kogu saak õnnestuks ära koristada, saaks sellest küpsetada mitte miljon, vaid kümme miljonit rukkileiba. Loodame, et loodus teeb ka omapoolse kingituse ja tuleb üle aegade parim saak.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutas, et ettevõtmine tõstab teadlikkust. „Lõikame täna rukist, mis sai peaaegu aasta tagasi külvatud. Kulub veel mitu kuud, enne kui sellest viljast saab küpsetada esimese leiva. Usun, et selle aktsiooniga jõuab paljude inimeste teadvusesse, kui pikad on tootmisprotsessid põllumajanduses ja kuidas jõuab leib meie lauale.“
Lõikuspäeval sõna võtnud maaeluminister Tarmo Tamm kirjeldas viljapõlde ja maale elama jäänud inimesi kui Eesti südant. „Eriti hindan neid põllumehi, kes ei mõõda oma tulemust ainult tonnides, hektarites ja arvudes, vaid mõtlevad ka sellele, kuidas sel piirkonnal läheb, kuidas sealsed inimesed elavad ja kuidas ajaloos toimetati,“ märkis minister.
„Eesti rukist on hinnatud läbi aegade ja nimetatud ka Eesti kullaks. Tänan neid inimesi, kes rukkikultuuri edasi viivad. Põllumehed annavad väga väärika panuse Eesti riigi sajandaks juubeliks,“ lisas ta.
Esimene miljonist rukkileivast lõigatakse lahti 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval lõikuspeol.
Rukkilõikuspäeva toimumispaika liiguti rongkäigus rukkikuningas Hans Kruusamägi juhtimisel, Väike-Maarja pasunakoori helide saatel. Üritusel tutvustasid Põllumajandusmuuseumi esindajad, kuidas varasematel aegadel rukkilõikusega seotud toimingud käisid ning tutvuda sai ka tänapäevase tehnikaga. Foto: Liisi Kanna
