Andorra: ilmalikku riiki valitseb vaimulik
Täna tähistab oma sünnipäeva ehk rahvuspüha Euroopa üks väiksemaid riike – Andorra Vürstiriik, millele pandi alus 739 aastat tagasi. Täna on ka Andorra kaitsepühaku Meritxelli Neitsi austamispäev.
Euroopas on kaksteist monarhiat, mille hulgas on seitse kuningriiki ning viis hertsogi-, vürsti- ja paavstiriiki. Nendest kõige huvitavama valitsemissüsteemiga on Andorra – üks kahest maailma riigist, mis võib uhkustada kahe riigipeaga (teiseks on San Marino). Seejuures pole Andorra eesotsas veel ka kohalikud inimesed, vaid alati välismaalased: prantslane ja hispaanlane (täpsemalt katalaan ehk kataloonlane). Prantsusmaa poolt juhib Andorrat parasjagu ametis olev riigipea, varem oli selleks kuningas, tänapäeval president. Kuid Prantsusmaa president, kelleks praegu on Emmanuel Macron, tegeleb Andorra probleemidega vaid häda korral.
Nii jääb suurem koormus Andorra teisele riigipeale, kelleks on Hispaania vaimulik. Täpsemalt öeldes Kataloonias paikneva pisikese koha Seo de Urgeli piiskop, kelle määrab ametisse paavst. Alates 2003. aastast on selleks Joan-Enric Vives. Ta on ainus kirikutegelane maailmas, kes valitseb ilmalikku riiki.
Esimesi kordi on Andorrat mainitud kirjalikes allikates küll juba 8. ja 9. sajandil, kuid Andorra Vürstiriik rajati 1278. aastal. Aragóni kuningas Pere II (Pedro II Katoliiklane) otsustas, et on aeg lõpetada pikemat aega kestnud vihavaen Urgelli piiskopi ja Foix’ krahvi vahel ning panna täpselt paika nende kahe valitseja võimupiirid.
Nii kirjutasid Urgelli piiskop ja Foix’ krahv 8. septembril 1278. aastal Lleida (Lérida) linnas alla kokkuleppele (katalaani keeles Tractat de pareatge), mis kehtestas ühisvalitsemise Andorra territooriumi üle. Piiskopist ja krahvist said Andorra kaasvürstid. Kuna mõlemad valitsejad elasid väljaspool Andorrat, siis määrasid nad kohapeale oma esindajad – vikaarid. Andorralased pidid maksma vürstidele andamit: paarisarvulistel aastatel piiskopile, paarituarvulistel aga krahvile.
See kokkulepe ja selline süsteem kehtib Andorras väikeste muudatustega kuni tänaseni. Kui Seo de Urgeli piiskop on jäänud kaasvalitsejaks senini, siis Foix’ krahvi õigused läksid kõigepealt üle Navarra kuningale, siis Prantsusmaa kuningale ja lõpuks Prantsusmaa presidendile.
Kuigi Andorra Vürstiriik sai faktiliselt iseseisvaks 1278. aastal, oli ta Prantsusmaa ja Hispaania protektoraat kuni aastani 1993, mil korraldatud referendumil kiideti heaks konstitutsioon, millega tühistati senine feodaalne vürstiriik ja kehtestati demokraatlik monarhia.
Andorra tänane rahvuspüha koosneb kahest osast – lisaks 1278. aasta kokkuleppele peetakse ka riigi kaitsepühaku leedi Meritxelli päeva. Meritxelli Neitsi on Neitsi Maarja Andorra variant, kelle kuju kohta on andmeid juba 12. sajandist. Kabel, kus seda säilitati, põles aga 8. septembril 1972. aastal maha ja kuju hävines. Andorra kunstniku Sergi Mas Balagueri poolt valmistatud koopia on paigutatud uude Meritxelli kabelisse, mis ehitati 1976. aastal Ricardo Bofilli projekti järgi.
Kataloonia keeleteadlase Joan Coromines i Vigneaux (1905-1997) arvates on Meritxell vähendussõna sõnast „merig”, mis omakorda tuleneb ladinakeelsest sõnast „meridiem” (keskpäev). Merig aga tähistab päikeselisi karjamaid ja seal töötavaid karjuseid. Samas pole Corominesi versioon Meritxelli nime pärinemise kohta ainus.
Meritxelli päeval teevad riigi igast nurgast kokku tulnud andorralased palverännaku temanimelisse pühamusse, kus toimub Seo de Urgeli piiskopi missa, misjärel peetakse piknikku. Pidustused kestavad tavaliselt mitu päeva, mille ajal loetakse luuletusi, lauldakse kiriklikke laule, tantsitakse rahvatantse, peetakse tõrvikurongkäiku. Esimest korda olevat Meritxelli usupühafestivali peetud 1873. aastal.
Meritxell on üsna levinud naisenimi Andorras ja teistes katalaanikeelsetes piirkondades. Lisaks mainitakse Meritxelli ka Andorra rahvushümnis, kus on read: „Mu isa, võimas Karl Suur, vabastas mind saratseenide käest, ja andis mulle suure Ema Meritxelli elu.”
Allan Espenberg
Andorra kaart.
