1866: esimene rongirööv Ameerikas
Täna 151 aastat tagasi pandi toime esimene rongirööv Ameerika ajaloos. Sageli nimetatakse seda ka esimeseks rongirööviks maailmas, kuid päris nii see ei ole. Suurbritannias rööviti ronge näiteks aastatel 1849 ja 1855, kusjuures viimast nimetatakse suureks kullarööviks (Great Gold Robbery), sest kurjategijate saagiks langes 91 kilogrammi kulda. Kuid kui varem rööviti ronge peamiselt depoos või jaamas, siis 1866. aastal pandi toime teadaolevalt esimene rööv liikuvast rongist.
Selle kuritöö sooritas Reno-vendade bande ehk gäng, mis oli 1866. aastaks saavutanud juba piisavalt kurikuulsust. Nooruses varastasid vennad hobuseid ja panid lõbu pärast hooneid põlema, kogenenumatena hakkasid röövima inimeste kodusid, postijaamu, panku, kauplusi ning terveid külasid ja linnu. Neid kardeti kogu Ameerikas, aga eriti Indianas, mis oli kurikaelte peamiseks “tööpiirkonnaks”.
Bandesse kuulusid Reno-pere vennad Frank, John, Simeon ja William. Mõningatel andmetel oli grupi liige veel ka Clinton Reno ning arvatakse, et kuritegeliku rühma ajuks nende õde Laura Ellen, kuid teistel andmetel polevat Clintonil ja Laural olnud kuritegudega mingit pistmist.
Vendade arvel oli mitu hulljulget ja jultunud röövi ning nad olid sattunud Šoti päritolu Ameerika detektiivi Allan Pinkertoni (1819-1884) huviorbiiti. Bande oli ühe Pinkertoni agendi ka tapnud.
Vendi iseloomustas teistsugune lähenemine kuritööde sooritamisele ja oskus kiiresti reageerida vastavalt muutunud olukorrale. Nii tekkiski neil ühel hetkel mõte korda saata midagi sellist, mida varem pole keegi julgenud ette võtta ehk rünnata rongi.
- oktoobril 1866. aastal sisenesid vennad tavaliste reisijatena Ohio and Mississippi Railway kompaniile kuulunud rongi. Kui rong liikuma hakkas, siirdusid John ja William postivagunisse. Tollal ei suutnud keegi ettegi kujutada, et täiskiirusel liikuvat rongi on võimalik röövida, mistõttu postivagunis olnud raha ja väärisesemeid praktiliselt ei valvatud. Seifi juures oli vaid üks postiametnik, kellel polnud ei püstolit ega seifivõtit.
Kui Reno vennad mõistsid, et ametnik ei saa seifi avada, siis viskasid nad mehe aknast välja surnuks. Sama teed läks ka seif, mille röövijad otsustasid hiljem mõnes vaiksemas kohas lahti teha. Seejärel tõmbasid vennad hädapidurit ja lahkusid rongist.
Kuid seifi kallal polnudki vaja vaeva näha, sest see oli vastu maad prantsatades ise lahti läinud. Röövijate saagiks langes 10 000 dollarit, mis oli tollel ajal väga suur rahasumma.
Võimud ei saanud Reno bandest kuidagi jagu ja kutsusid appi Pinkertoni detektiivibüroo. Lõpuks saigi Pinkerton bandiidid kätte, kõigepealt langesid lõksu neist kaks, seejärel ülejäänud. Olgu öeldud, et selleks ajaks olid Renod oma jõuku laiendanud ja võtnud sinna mehi ka väljastpoolt perekonda.
Detektiivid lasksid lahti kuulduse, et rongiga veetakse hiiglasuurt rahasummat ja toppisid vagunid relvastatud mehi täis. Bandiidid läksidki õnge ning nabiti kinni. Kuid enne vahelejäämist jõudsid nad sooritada veel mitu kõmulist kuritegu, mis on jätnud suure jälje Ameerika Ühendriikide kuritegude ajalukku.
Kokku jõudsid Renod röövida nelja rongi, kusjuures kõige edukamaks kujunes neist viimane, kui bandiidid said rikkamaks 96 000 dollari võrra. Reno-jõugu tegevus oli nii tulemusrikas, et neile tekkisid lausa jäljendajad. 1867. aastal röövisid üht rongi Walker Hammond ja Michael Colleran ning viisid ära 8000 dollarit. Reno-vennad vihastasid hirmsasti, kui kuulsid, et keegi julgeb nende stiili kopeerida. Hammond ja Colleran võeti kinni, neile anti peksa ning loomulikult konfiskeeriti ka kogu raha.
Ka Reno-bande enda lõpp oli jube. Kurjategijate jultumus ja politsei saamatus oli Indiana elanikud ajanud nii tigedaks, et mitukümmend meest vallutasid 1868. aasta detsembris vangla, kus Reno-jõugu liikmeid kinni hoiti ja kurjategijad tapeti. Bandiitide lintšijatest ei tehtud ühtki isikut kindlaks ja kedagi ei võetud ka vastutusele. Vendadest jäi tookord ainsana ellu John, keda hoiti kinni teises vanglas ja kes suri alles 1895. aastal.
Reno-vendade seiklustest vändati 1956. aastal film, kus üht venda mängis Elvis Presley. Muusik kirjutas filmi jaoks ka ühe oma kuulsamatest hittidest „Love Me Tender”. Algselt oli filmi pealkirjaks mõeldud „The Reno Brothers”, aga kui Presley laul muutus erakordselt populaarseks ja singlit müüdi üle miljoni eksemplari, siis pandi ka vesternile pealkirjaks „Love Me Tender”. Film ise aga kujutab endast lugu armastusest ja armukadedusest, mida vaheldumisi saadavad tagaajamised ja tulistamised.
Allan Espenberg
Hauaplaat, millel kirjas, et tegu oli esimese rongirööviga maailmas. Foto: http://thepublici.blogspot.com.ee/2010_10_10_archive.html
