Sammud, mis toetavad perede õnne
- aasta 1. jaanuaril jõustus toona palju vaidlusi ja emotsioone tekitanud vanemahüvitise seadus. Esimesi vanemahüvitise makseid hakati tegema sama aasta veebruari alguses ja kuu lõpus sain mina oma esimese poja, kes küll kiirustas ilmaletulekuga.
Olin südamest tänulik riigile ja riigikogule, et mul oli võimalik täielikult pühenduda lapsele ja tema tervisele, muretsemata, kuidas majanduslikult hakkama saada. See oli suur asi siis ja on seda kahtlemata ka praegu. Usun, et nüüdsed noored vanemad oskavad samuti hinnata meie vanemahüvitist.
Eelmisel aastal nädalakirjas Economist avaldatud artikli põhjal oli just Eesti kõigi OECD maade seas esikohal kui riik, mis on väikelaste vanemate vastu kõige lahkem. See on üsna uhke tiitel. 13 aastaga on aga mõndagi muutunud, mistõttu saab täna öelda, et healgi süsteemil leidub nõrki külgi. Üha enam on tõusnud tähelepanu keskmesse see, et meie vanemahüvitise süsteemi reeglitel napib paindlikkust.
Näiteks mina läksin oma teise lapse kõrvalt 2008. aastal tööle miinimumpalga eest, sest rohkem tollal kehtinud kord ei lubanud. Ja jätkuvalt on vanemahüvitise maksmise perioodiks 18 kuud, mis tuleb järjest ära kasutada. Täna on nii töötajate kui tööandjate ootused ja vajadused teistsugused kui eelmisel kümnendil. Samuti on muutunud arusaam ema ja isa rollist peres. Paraku kehtiv süsteem sellele veel ei vasta ega motiveeri piisavalt isasid oma lapsega koju jääma. Elu on ikka kirjum ja dünaamilisem, kui seadustes kirjas on.
Vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks tegemisest ning töö- ja pereelu paremast ühildamisest on aastate jooksul palju räägitud. Praeguseks on suuremad debatid maha peetud ja sel sügisel peaks riigikogu seadustama vanemahüvitise reformi, mis rakendub järk-järgult lähiaastail.
- aasta 1. märtsist suureneb märkimisväärselt vanemapuhkuse ajal lubatud töise sissetuleku määr. Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida ilma, et hüvitist vähendatakse kuni pool hüvitise ülempiirist, mille suurus saab hinnanguliselt olema tuleval aastal 1544 eurot. Praegu vähendatakse vanemahüvitist saava töötava lapsevanema hüvitist siis, kui töö eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. See samm tagab vanemale võimaluse teha väikelapse kasvatamise kõrval sobiva koormusega tööd ja säilitada oma erialased oskused.
Uus kord annab alates 2020. aasta suvest vanematele õiguse peatada vanemahüvitise maksmine ja seda siis vastavalt oma soovile taasalustada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. On fakt, et mitmel pool on keeruline leida alla kolmeaastastele lastehoiukohti. Vahel ei luba seda muretsev emasüdagi. Paljude erialade puhul tähendab kolm aastat järjestikku kodus olemist ka kvalifikatsiooni tuntavat vähenemist.
Paindlikum süsteem arvestab enam iga pere vajadustega. See võimaldab töötada lühemaid perioode, näiteks siis, kui vanavanemad saavad lapselapsega kodus olla. Ka on edaspidi võimalik leppida tööandjaga kokku just sellises töökorralduses, mis vastab nii lapse ja tema vanema, aga ka tööandja vajadustele.
- aastal pikeneb ka isapuhkus. Antud muudatus väärtustab isadust, tagades, et ema ja isa saaksid lapse kasvatamise koormust ühtlasemalt jagada. Isa võib senise kümne tööpäeva asemel jääda oma lapsega 30 päevaks koju, mille eest riik maksab talle täiendavat vanemahüvitist. Seda õigust saab kasutada kas emaga ühel ajal või siis eraldi ja seni kuni laps saab kolmeaastaseks.
Olukorras, kus Eestis on iga neljas lastega pere üksikvanemaga ja kus regulaarne suhtlus lapse ja perest eraldi elava vanema, kelleks enamasti on isa, vahel toimub vaid kümnendikul juhtudest, on ääretult oluline iga samm, mis tugevdab lapse sidet isaga. Kui isa teatud aja pühendunult väikelapsega tegeleb, tugevdab see kindlasti lapse ja isa suhet ning ehk tagab ka selle, et tekkinud hea side säilib tulevikus. Loodan, et ühel päeval oleme valmis broneerima isale kolmandiku vanemapuhkusest.
Kuna minu lapsed on sündinud siia ilma ühekaupa, siis ei kujuta ma ette, kuidas tulla toime mitmikega, eriti juhul, kui neid on kolm või lausa neli. Igal inimesel on ju vaid kaks kätt. Märtsis peaks astuma ellu kolmikute ja enamate mitmike toetus, mille suuruseks on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Usun, et see on mitmike vanematele suureks toeks.
Jah, pereõnn, head peresuhted ja kooselu püsimine on suuresti inimeste endi teha. Aga riigi käes on hoovad, millega parandada meie perekondade ja laste heaolu ning võimalusi ja aidata kaasa sündimuse tõusule. Selles vallas on juba palju tehtud. Kahtlemata on vanemahüvitise süsteemi reformimine oluline tähis sel teel.
Liisa Oviir
Riigikogu liige, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni asejuht
