Madis Viise: endasse uskumine on kõige olulisem

 

Mõned nädalad tagasi valiti Kadrina uue volikogu esimeheks Madis Viise, kes vaatamata täisjõus mehena ratastooli sattumisele, on otsustanud oma energia ja tohutu kogemustepagasiga aidata kaasa kodukoha arengule.

Liisi Kanna

Madis Viise elutee on olnud kirju. Ta on elanud Eesti eri paigus ning nii töö kui hobid on teda kandnud paljudesse riikidesse, mis on andnud hulgaliselt kogemusi eri kultuuriruumides.

Põline kadrinlane

Juurte poolest on Madis aga põline kadrinlane, juba vähemalt viiendat põlvkonda. „Ilmselt elasid praeguse Kadrina valla piires juba varasemad põlvkonnad, aga viis põlve tagasi, minu vanaisa vanaisale, anti perekonnanimi Wiese. Hiljem muutus see Vieseks ja nõukogude korra ajal minu isa nimi Viiseks,“ rääkis ta.

Madise vanaisa lõpetas Kadrina kooli esimese lennu, kool alustas tegevust 1902. aastal. Isa lõpetas Kadrina põhikooli, ning vennad Madis ja Juhan juba keskkooli. „Kui minu vanem tütar läks siia esimesse klassi, oli isa väga rõõmus, tema jaoks oli see nii oluline,“ meenutas Madis.

Päris väikesena elas Madis perega hoopistükis Vaekülas, kus tema isa töötas. Suved ja koolivaheajad veedeti aga ikka Kadrina kandis, täpsemini vanaema juures Neerutis. „Saan öelda, et Neeruti mägedes hakkasin ma elu mõistma, seal kasvasin ma suureks. Suveti oli meid seal 8-9 tükki koos, kõik lapselapsed. Kasvasime üsna vabalt, jooksime ringi. Aga ka tööle pandi varakult, igaühel olid omad kohustused. Sealt tuli ka arusaam, et elus on asju, mida tahad teha ja neid, mida pead tegema. Viimased tuleb ära teha, et saaks tegeleda sellega, mis meeldib,“ jutustas Madis.

Armus Alpidesse

Kadrinasse kolis nende pere siis, kui Madis oli 12. Ta oli aktiivne poiss – lõi kaasa segaansamblis, käis suusatrennis. „Treening andis väga hea planeerimisoskuse, see on hilisemas elus oluliseks osutunud. Tean, et ei saa jääda ühe asja kallale liiga pikalt molutama,“ sõnas Madis.

Suusatamine on teda saatnud kogu elu. Keskkooli ajal läbis Madis nii Tartu kui Murmanski maratoni. Ka täiskasvanuna jätkas ta suusatamist ning läbis koguni 90 km pikkuse Vasaloppeti maratoni. Murdmaasõidule lisandus mäesuusatamine. Mägedes hakkas ta käima 1995. aastal, Alpidesse jõudis esmakordselt 1997. aastal. „Siis ma armusin Alpidesse, sellest alates käisime igal aastal. Alpide ümber on kõik maad läbi käidud,“ rääkis Madis.

Just Alpides suusatades, 2014. aastal, juhtus ka õnnetus, mille tagajärjel Madis ratastooli jäi. „Vaatamata sellele, et minuga õnnetus juhtus, ütlen ma kõigile – minge aga. Olen nõus kellelegi reisigi kokku panema, kui vaja. Ma armastan suusatamist, vaatamata kõigele, ma ikkagi armastan seda spordiala,“ sõnas Madis.

Usk endasse ja abikaasa meeletu toetus

Õnnetus muutis Madise elukorraldust palju ning suurte muutustega tekib pikk õppimisperiood, kuid visa mees sai enda sõnutsi üsna kiiresti ree peale. „Korrastasin enda mõtted. Jõudsin arusaamiseni, et ei ole mõtet jääda nutma ja mõtlema „Mis oleks kui…“. Ma olen kõigile öelnud, et kui nutmine aitaks, küll siis nutaks. Aga see ei aita ja seega pole mõtet ennast kulutada,“ selgitas Madis oma mõtteid.

Madis võiks olla suureks inspiratsiooniks inimestele, kes endas kahtlevad. „Kõik on võimalik, kui ise seda tahad. Ka valimistel osalemine ja inimeste toetuse saamine,“ julgustas ta. „Tuleb enesega rahu teha, sisendada endale positiivsust ja eneseusku. Isiksuse sisemine konflikt ka füüsiliselt tervel inimesel, eriti aga sellel, kes elu hammasrataste vahelejäänud, on tihti kõigi hädade algus.“

Madis rõhutas, et ilma abikaasa ennastsalgava abita poleks see tal õnnestunud.

„Austrias haiglas olles võttis ta hotellitoa ja külastas mind igapäevaselt, tegi endale selgeks teatud meditsiiniterminid saksa keeles, et arstidega suhelda. Ka Tallinnas haiglas olles külastas ta mind iga päev,“ rääkis Madis.

„Tema jaoks pole minu aitamine mitte mingi probleem. Puudega inimesega elamine on teatud perioodidel nagu elu väikese lapsega, tuleb vajadusel ka öösel aidata. Ta pole kunagi nurisenud. Ka üksikutel raskematel aegadel on abikaasa minusse uskunud ja andnud mulle mõista, kuidas ta mind vajab. Tema suutis mind panna uskuma enesesse kohe alguses.“

Valimistel kandideerimine

Visadus ja keskendumine on Madist läbi elu tegutsema lükanud ning ka nüüd, hoolimata ratastoolist, on ta uuesti sotsiaalsesse ellu pöördunud. Madis Viise kandideeris kohalikel valimistel Kadrina vallas valimisliidus Terve Vald, mille üheks eestvedajaks ta samuti oli. Just Terve Vald saavutas suurima toetuse ning Madis tegi kaheksanda tulemuse kogudes 67 häält.

Selline valimistulemus näitab Kadrina inimeste tolerantsust ning objektiivsust, kus ei anta hinnanguid sooliste või tervislike parameetrite alusel. „See, et Kadrina rahvas on mind nii palju usaldanud, on minu jaoks väga erilise tähendusega. See näitab avatud ühiskonda,“ sõnas Madis Viise.

Samas nentis ta, et Eestis tervikuna esineb veel sageli erivajadustega inimeste eraldatust. „Teinekord ei saagi öelda, et inimesed midagi valesti teeksid, kuid probleeme ei osata enne näha, kui pole kogetud. Aga siis võiks kuulata, kui need inimesed endast märku annavad,“ selgitas Madis Viise. Ta lisas, et sageli erivajadustega inimesed ei taha või julgegi abi küsida. „Nad tahaksid ise hakkama saada, ja mõtlevad, et parem siis juba olla vait. Nii tekib situatsioon, kus nad istuvad kodus ja mõtlevad oma kurbi mõtteid,“ arutles Madis.

Ta nentis, et ka füüsiline ligipääsetavus on Eestis kehv. Näiteks käis Madis hiljuti Saksamaal Kölnis – sealne ühiskond oli arengus hoopis teisel järjel. „Pääsesin seal linnas igale poole, väljaarvatud vana Toomkiriku torni. Ja kui palju oli seal tänavapildis ratastoolis inimesi… Eestis on pikk tee minna. Eestis on arvestuslikult ratastoolis umbes 10000-20000 inimest, kelle nimel on meie ühiskonnal kindlasti mõtet panustada ja nad aktiivse elu juurde tagasi aidata,“ tõdes ta.

Omavalitsus vs erafirma

Kindlasti on just sotsiaalvaldkond tervikuna, millele Madis Viise ees ootavas volikogutöös tähelepanu pöörab. Madis peab inimest igas situatsioonis kõige olulisemaks. „Sageli me unustame ära, miks ja kellele midagi teeme. Valame betooni, kuid inimene on jäänud märkamata,“ arutles ta.

Samas adub Madis ka selgelt, et kõike, kohe ja korraga ei saa. Pikka aega ettevõtluse valdkonnas tegutsenud mehena tõmbab ta omavalitsuse juhtimisel paralleele firma majandamisega.

„Kui mõtleme näiteks Kadrina valla eelarve peale, siis see on Eesti mõistes nagu keskmise suurusega firma. Samas, kui paljude valdkondadega peab omavalitsus selle pisikese eelarvega tegelema. Siin on valikute moment. Toimimisprintsiip on täpselt sama nagu näiteks koduses majapidamises – vaatame rahakoti sisu ja teeme valikuid,“ arutles ta. „Nüüd on valda juhtimas uued inimesed, kes üritavad neid vajadusi tähtsusejärjekorda seada oma vaatenurgast.“

Samas nendib ta, et tunneb end uues olukorras justkui libedal pinnal – ei tea, kas libiseb või mitte. On ju varem Madis ikka erafirmades töötanud, olgugi, et juhtivatel positsioonidel.

Liidri omadused lõid välja juba ülikooli ajal, mil ta õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias loomaarstiks. Madis oli toona kursuse vanem. Pärast ülikooli läks ta Audru karusloomakasvandusse, kus sai peagi tootmisdirektoriks. Hiljem oli veterinaarravimite maaletoomisega tegeleva ettevõtte loomise juures ning pidas tegevdirektori ametit. Kodukohta Kadrinasse naastes asus ta tööle venna Juhani ja sõber Andrese firmasse Aru Grupp, kus ettevõtte müügijuhina nii kodu- kui eksportturgude arengu eest aktiivselt hoolt kandis.

„Olen alati olnud meeskonna inimene ja minu õnneks on mind koguaeg ümbritsenud toredad kaaslased,“ sõnas Madis tööalase elu kokkuvõtteks.

Kooli olulisus

Just meeskonnatööle kavatseb ta rõhuda ka volikogus. „Kadrina on uues olukorras – maakonna suurimast omavalitsusest on saanud üks väiksemaid. Koostöö igas valdkonnas on äärmiselt oluline, nii naaberomavalitsuste kui ettevõtetega.“

Madis leiab, et eesmärgiks võikski olla väike tugev omavalitsus. Ta tõi paralleeli – Kadrina kui väike Šveits. „Mulle meeldib väga ka üks Donald Trumpi ütlus: „Let’s make America great again.“ (Teeme Ameerika taas suureks – toim.). Miks mitte öelda: „Let’s make Kadrina great again.“

Võtmerolli näeb ta Kadrina, aga ka üldisemalt väikeste kohtade arengus koolil. „Arvan, et Kadrina on üks parimaid kohti kooliealiste lastega peredele. On piisavalt turvaline, et lapsed saaksid ise kooli minna, olemas on huvialaringid. Vanemad saavad rahulikult keskenduda oma tegevustele. Ka vanasti oli nii, et kui oli tugev kool, siis hakkas ka ettevõtlus paremini arenema. Sama kehtib nüüd,“ avaldas Madis Viise arvamust.

Ta nentis, et praegu ei ole ka maaelu olukord sugugi nii täbar – on tugevad külad ja külakeskused, hakkajad inimesed. „Olen piisavalt palju maailmas ringi liikunud, et julgen väita: Eesti on elamiseks parimaid paiku maailmas, ja eriti hea koht on Virumaa ning Kadrina vald. Usun meie piirkonda ja kogukonna inimestesse, siin elatakse kenasti veel väga palju sugupõlvi ja meie püüame oma osa anda.“

Madis Viise ütles, et kõigele vaatamata on tal elus olnud palju õnne. Teda on ümbritsenud ägedad inimesed, kellelt on palju õppida olnud. Ning abikaasa, kes on sõber kõige otsesemas mõttes.

Neil on olnud palju ühiseid huvisid – näiteks muusika. Kadrinasse tagasi kolides hakkasid nad koos käima Kadrina segakooris laulmas.

Üks suur ühine hobi on olnud ka jalgrattamatkamine. „Matkamine üleüldse on mulle alati huvi pakkunud, alates automatkadest. Me oleme väga palju reisinud, ja mitte n-ö tavainimese moodi, et broneerid reisibüroost piletid, vaid omal käel,“ jutustas Madis.

Nii käisid nad abikaasaga näiteks 650 km pikkusel rattamatakal üle Alpide. Teekond kestis umbes nädala ning ette tuli palju seiklusi. „Eriti huvitav oli Austria, vahepeal läbisime päris metsaradu, siis tulid aga suured õunaaiad ja viinamarjaistandused,“ jutustas ta. „See oli väga äge kogemus.“

Madis tõi ka välja nüansi, et paljud imestasid, kui kuulsid, et ta matkab koos abikaasaga, kellega 31 aastat abielus oldud. „Paljud abielupaarid ei saa isegi lühikesel kanuumatkal oma abikaasaga ühes kanuus ilma riiuta hakkama. Meil on aga selle pika kooselu jooksul ikka huvitav.“

Madist võib iseloomustada ka kui äärmiselt perekeskset inimest, kes on võimalusel pereliikmed kõigisse ettevõtmistesse kaasanud. „Ilmselt on need ettevõtmised olnud ka lastele huvitavad, sest nad küsisid alati esimesena, mis meil plaanis ja siis hakkasid omi plaane tegema.“

Ka suusareisidele on ta alati pere kaasa kutsunud. „Lapsed said varakult suuskadele pandud ja saavad väga hästi hakkama.“

Tänaseks on Madis Viise ka vanaisa – tal on kolmekuune tütrepoeg.

Madis Viise valiti Kadrina volikogu selle koosseisu esimesel istungil volikogu esimeheks. Foto: Rein Sikk / Kadrina vallaveeb

Rattamatk Lõuna-Saksamaalt Itaaliasse 2013. aasta septembris, pool aastat enne Madise õnnetust. Foto: erakogu