Eesti-Soome-Rootsi ajaloolises draamas „Igitee“ näeb Lääne-Virumaad
Soome pereisa Juhanile (mängib Tommi Korpela) tulevad öösel järgi ühe rahvaliikumise aktivistid ja viivad ta üle piiri Venemaale, sest meest peetakse kommunistiks. Juhani satub kolhoosi „Hopea“ (pildil), millel hoiab silma peal sovettide luure ja näib, et tagasi kodumaale ta enam ei saagi.
Kolhoosis töötavad möödunud sajandi 30ndatel Ameerikast Venemaale rännanud soomlased, kes usuvad, et Nõukogude Liidus asub tõeline töörahva paradiis, kus saab ka varju Ameerikat laastava suure majanduslanguse eest. Seal tutvub Juhani ameeriklanna Saraga, kellega loob uue perekonna.
Kui filmi algus oli igati tähelepanu köitev, siis umbes poole peal hakkasid linateose tuurid alla käima. Mul tekkis küsimus, miks filmitegijad tahtsid just seda lugu rääkida. Kas see, et totalitaarsüsteemi ilusa lubaduse taga ̶̶̶ „tulge meile elama!“ ̶̶̶ peitub sünge tulevik ja et 30ndate aastate terror Nõukogude Liidus oli täiesti masendav, on mingi uudis? Ei ole ju. Siiski jõudsin linateose viimases kolmandikus filmitegijatega ühele nõule, et lugu väärib jutustamist ja osa saamist just oma veenva ja erakordse inimlikkuse tõttu.
„Hopea“ kolhoosi elu võeti üles Haljala lähistel Varangul, kus paiga suhtelise kõrvalisuse tõttu leiti maastikud, kus 30ndate olustik mõjus usutavalt. Muide, kohapeale rajati kartuli- ja viljapõld spetsiaalselt filmi jaoks, et need vaadete poolest head välja näeksid. Osa võtteid toimusid Altjal. Filmi tegevuspaigad on kujundatud ajalooliselt usutavalt, mis aitab saada ettekujutust, kuidas võisid välja näha katsumused, mille osaks langesid 40datel Siberisse küüditatud.
Filmi plusside hulka kuuluvad ka suurepärased näitlejatööd. Lisaks usutavale peaosatäitjale särab ekraanil Sarana taanlanna Sidse Babett Knudsen, keda seriaalisõbrad teavad peaministrina mõne aasta eest ETVs jooksnud sarjast „Võimu kants“. Mitmete teiste Eesti näitlejate kõrval tegi „Igitees“ rolli Lembit Ulfsak, kellele jäi see karjääri viimaseks.
Tõnu Lilleorg
Foto: VaataFilmi
