Keskerakond korraldas Rakveres mõttetalgud
13. veebruari õhtul toimus Rakvere Aqva Hotels & SPA Konverentsikeskuses Eesti Keskerakonna poolt ellu kutsutud 101 rahvakohtumist, mis on osa EV 100 programmist. Üritust väisasid haridusminister Mailis Reps ja riigihalduse minister Jaak Aab.
Seidi Lamus-Tšistotin
Õhtu juhatasid avakõnedega sisse Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juht Siret Kotka-Repinski ning erakonna volikogu aseesimees Mihhail Korb, kes sõnas, et kokkusaamise tulemusena vaadatakse kõik ettepanekud hoolega läbi ning püütakse ka ellu viia.
Mõtteid mõlgutama olid saabunud Lääne-Virumaa inimesed erinevatest valdkondadest ja laudkondade temaatikad jagunesid järgmiselt: regionaalpoliitika, turvalisus, haridus, noorsootöö, keskkonnapoliitika, kultuur ja majandus. Kõikide teemavaldkondade arutlusgrupid pidid välja tooma kümme oma ala puudutavat ettepanekut, mis ka ette kanti. Järgnes sellele aga juba paneelarutelu, mille peamiseks teemaks kujunes majandus.
Majandusvaldkonna arutelurühma juht Toomas Väinaste lausus, et ilma majanduseta poleks ju teisi valdkondi – ei haridust, kultuuri ega ka sotsiaaltoetusi. Samas saatis Väinaste ka valitsuse suunas kriitikanoole: „Kui valitsust oleks juhitud nagu ettevõtteid, oleks Eesti juba heaoluriik. Kui enda ümber ringi vaatate, siis mõistate, et nii see ju ongi.“
Paneelarutelus tõstatatud ettevõtete toetuste teema aga tekitas vastakaid arvamusi. „EAS-i toetused on praegugi alustavale ettevõtjale olemas, kuid need võiks lähtuda regioonist,“ ütles Peep Vassiljev. Ka Urmas Laht toetas põllumajanduse edendamist läbi erisuste, mis lähtuvad piirkondadest. „Samuti oleks vaja riigipoolset toetust eksportturgudele sisenemisel – et seal, kuhu kaupa soovitakse turustada, oleks kohapeal inimene, kes seda teha aitaks,“ lisas Laht.
Kui diskuteerijate seas oli kuulda palju poolehoidu EAS-i väikeettevõtjate toetuste tõhustamiseks, siis Lääne-Virumaa suurim tööandaja Oleg Gross lausus, et kui kõik küsivad toetusi, siis ta ei kujuta ette, kust see raha tulema peaks. „Näen toetuste puhul probleemina seda, kui neid antakse punktisüsteemi alusel. See, kes jääb joone alla, ei saa midagi, kes joone peale, saab – nende vahe on hindamise küsimus. Nüüd aga tekib tohutu konkurentsieelis,“ tõi Gross välja toetuste valupunkti.
„Mitte, et toetused ära jääksid, vaid tulebki arvestada regionaalsust. Näiteks Ida-Virumaal on hädasti vaja töökohti ja siin võiksidki olla maksuerisused,“ toonitas Gross. „Samas ei tohiks teha vahet, kas tegu on suur- või väikeettevõtjaga, sest inimesele pole oluline, kelle juures ta töötab, vaid palju palka saab.“
Nii keskkonnapoliitika kui majandusvaldkonna esindajad jäid paneeldiskussioonis ühele meelele, et Eestis tuleks tõsiselt mõelda põlevkivi väärindamisele ja tänase ebaotstarbeka kaevandamise muutmisele. Tuumaenergia kasutuselevõtu küsimuses saalist ühtegi protestihäält kuulda ei olnud.
Valitsusparteile tehti veel ettepanekuid haridus-ja noorsootöö vallas – valupunktiks oli huvihariduse alarahastamine, mille tõttu on lapsed ja noored väljaspool koolitunde vähe hõivatud. Lahenduseks pakuti välja noorsootöötajate palkade ühtlustamine, noortele tasuta kultuuriürituste külastamine ja muud ühisüritused.
Triin Vareku poolt juhitud hariduselaudkonnas aga toodi välja ettepanek, mis vastakaid arvamusi tekitas: muusikakoolis käivad ja sporditreeningutel osalevad lapsed vabastada vastavalt siis muusika õpetuse või kehalise kasvatuse tundidest. Tapa Gümnaasiumi direktor Elmu Koppelmann põhjendas ideed sellega, et lapsed, kes niigi kulutavad nädalas 5-7 tundi trennile või muusikakoolile, võiksid hoopiski nende tundide ajal teiste õppeainetega tegeleda.
Ettepanekuid nii kultuuri, sotsiaalpoliitika kui ka turvalisuse vallas oli palju ja lõpukokkuvõttes rõhutas Siret Kotka-Repinski, et kõik Eestimaal kohtumiste käigus kokku kogutud mõtted saavad ka brožüüriks ning parimad jõuavad valitsuslauale arutamiseks.
FOTO: Seidi Lamus-Tšistotin
