1944 ja 1945: suurriigid pommitasid Tallinna ja Tokyot

Ühel ja samal kuupäeval, 9. märtsil pommitasid Nõukogude Liidu lennukid Eesti pealinna Tallinna ja Ameerika Ühendriikide pommitajad tegid peaaegu maatasa Jaapani pealinna Tokyo.

Allan Espenberg

Mõlemal juhul oli tegemist suurte purustuste ja rohkete inimohvritega. Erinevus on aastaarvus: kui venelased käisid Tallinna julmalt hävitamas 1944. aastal, siis ameeriklased tegid võika õhurünnaku Tokyole 1945. aastal.

Hävitati ligi kolmandik Tallinnast

74 aastat tagasi pandi toime enamlaste barbaarne terrorirünnak Tallinnale. 9. märtsil 1944 ründasid linna umbes 300 nõukogude lennukit. Punaarmee rünnak kestis õhtul kella poole seitsmest kuni umbes kella poole neljani öösel. Linnale heideti hulgaliselt süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Arvatakse, et kahe õhurünnakulaine ajal sai Tallinn endale kaela üle 3000 pommi.

Eesti pealinna massipommitamises hävines palju ajaloolisi ehitisi, nagu näiteks Estonia teater, Niguliste kirik, juudi sünagoog, keskaegne vaekoda, tugevasti sai kannatada raekoda. Purustati ka palju haiglaid, muuseume, kinomaju, ametiasutusi ja elumaju. Süütepommidest said alguse tulemöllud, mis levisid kiiresti edasi ja võtsid puitmajade piirkondades oma valdusesse terveid kvartaleid. Kokku hävines umbes 5000-6000 hoonet ning vähemalt veerand või isegi rohkem Tallinnast jäi rusudesse.

Inimohvreidki polnud Eesti mõistes vähe: kui sõjaväelasi sai surma poolsada, siis tsiviilelanikke hukkus ametlikel andmetel 586, kuid koos vigastustesse surnutega oli hukkunuid üle kuuesaja. Kümned tuhanded inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Ka ründajad ei pääsenud terve nahaga ning kandsid tõsiseid kaotusi, sest ööhävitajate eskadrilli ja õhutõrjeüksuste poolt lasti alla ligi 40 nõukogude lennukit.

Ajalehe Eesti Sõna 11. märtsi numbris oldi venelaste peale põhjendatult erakordselt tigedad. Juhtkirjas ajalehe esiküljel kirjutati: „Ööl 9. ja 10. märtsi vahel tuli Tallinnal üle elada suur terrorirünnak. Et see oli tõeline terrorirünnak kõige puhtamal kujul, näitab see, et rünnaku sihiks olid just elamukvartalid ja kultuuriloolised mälestusmärgid. Sellelgi on oma sügavam tähendus. Raevutsev barbar tahab teise juures hävitada ikka seda, mida tal endal ei ole. Loomastunud ja tuimunud bolševik oma kommuunamaal ei teagi, mis on inimesemoodi elamine omas kodus ja korteris. Ta ei tea, mis on sajanditest pühitsetud kultuurivarad. Sest ta ise ei oska kultuuri üldse luua. Aga kui ta näeb hüvesid teiste juures, tekib temas metsik hävituskirg. Sellepärast ta suunabki oma hävitusrünnakud suure heameelega kodude ja kultuurivarade vastu teise rahva juures.”

Samas ajalehenumbris avaldati ka juhiseid käitumiseks õhurünnakute puhul, kui neid peaks veel tulema. Esijoones soovitati inimestel säilitada rahu, enesevalitsemist ja meelekindlust ning tegutseda täie kohusetundega ja osutada isiklikku algatusvõimet. Aga Estonia teatri rusudele püstitati pärast rünnakut loosung „Varemeist tõuseb kättemaks!”. See hüüdlause sai mõni nädal hiljem 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi ajalehe nimeks.

1944. aasta märtsipommitamiste käigus pommitasid Nõukogude Liidu õhuväed lisaks Tallinnale ka Narvat, Tartut, Jõhvit ja Pärnut. Neist linnadest sai kõige raskemini kannatada Narva, mida venelased pommitasid 200 lennukiga umbes 11 tundi järjest ja mille tulemusel ei jäänud linnast praktiliselt midagi alles.

Vähemalt 100 000 hukkunut Tokyos

Täpselt aasta pärast Tallinna pommitamist sattus peaaegu samasse olukorda Jaapani pealinn Tokyo, kuid jaapanlaste purustused ja eeskätt inimkaotused olid märkimisväärselt suuremad. 9. märtsi rünnakut Tokyole nimetatakse üheks purustavamaks ja hirmsamaks õhurünnakuks maailma ajaloos. Jaapanlased ise hakkasid seda pommitusööd kutsuma „musta lume ööks”.

1945. aasta märtsiks oli selge, et Saksamaa on hävingu äärel ja Teine maailmasõda hakkab Euroopas lõppema, kuid tõsist ohtu kujutas liitlastele Aasia suurriik Jaapan, mis ei kavatsenudki alistuda. Jaapanlaste mõjutamiseks olidki mõeldud Ameerika Ühendriikide õhurünnakud, aga ka hilisemad Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamised.

1945. aasta 9. märtsi õhtul tõusid Mariaani saartelt õhku 334 USA strateegilist pommitajat B-29 ja võtsid kursi Tokyole. Paari tunni jooksul heideti Jaapani pealinnale tuhandeid tonne pomme, mis põhjustasid – nagu Tallinnaski – suure tulekahju, mis haaras enda alla kümneid elukvartaleid. Kuna suurem osa majadest olid puidust, siis levis tuli kiiresti ja seda suurt tulesammast polnud enam võimalik kustutada. Et purustused oleksid suuremad, korraldasid ameeriklased pommirünnaku Tokyole sel ajal, kui tuulekiirus oli 45 kilomeetrit tunnis. Seetõttu aitas tule levimisele suuresti kaasa ka tuul.

Võimsas tulekeerises põles maha 330 000 hoonet ja hävisid ligi pooled Tokyo elumajadest. Temperatuur oli sedavõrd kõrge – väidetavalt koguni 980 kraadi Celsiuse järgi, et inimeste seljas olnud riided läksid iseenesest põlema. Mitmes kohas süttis ka asfalt.

Pommitamiste tulemusel ja tulekahjudes hukkus umbes 100 000 inimest, kuigi mõni ajaloolane on rääkinud ka 125 000 või isegi 200 000 hukkunust. Kuid kui palju oli tegelikult surmasaanuid, seda ei saa me enam kunagi teada. Lisaks jäid ööl vastu 10. märtsi Tokyos enam kui miljon inimest oma kodudest ilma. Samal ajal demonstreeris Jaapani õhukaitse oma mannetust ja suutis alla tulistada ainult 14 USA lennukit.

11. märtsil külastas Jaapani keiser Hirohito purustatud pealinna ja hakkas nutma, nähes kunagise õitsva linna asemel tossavaid varemeid. Samas lükkasid jaapanlased USA kapitulatsiooniettepaneku tagasi, mistõttu augustis toimusid tuumarünnakud Hiroshimale ja Nagasakile. Alles seejärel otsustas Jaapan alla anda ja 1. septembril 1945. aastal lõppes Teine maailmasõda ka Aasias.

1944. aasta märtsipommitamises hävinenud vaekoda Tallinna Raekoja platsil. Allikas: wikipedia.org