Päästeamet: lõhkekeha leiust tuleb kohe leiukohas teada anda!
Kevad on käes. Inimesed lähevad aeda, metsa, loodusesse. Algavad põllutööd, aiatööd – nende käigus leitakse sageli Teisest maailmasõjast jäänud lõhkekehasid.
Igal aastal avastatakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha. Ida-Eesti pommigrupi demineerijad on sel aastal saanud enam kui 25 väljakutset. Kahjutuks on tehtud 53 lõhkekeha. Eelmisel aastal oli meie regioonis 193 sündmust, tehti kahjutuks 900 lõhkekeha.
Päästeamet tuletab meelde, et leitud lõhkekehast tuleb kohe teada anda numbril 112. Kui vähegi võimalik, võiks leidja jääda demineerijaid leiukoha juurde ootama, kui see pole võimalik, tuleb leiukoht üles märkida ja tähistada. Üks võimalus on teha seda nutitelefoni abil. Tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta GPS-koordinaate, mida võikski teha ja edastada need Häirekeskusele.
Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan tuletab meelde, et lõhkekehad on väga ohtlikud. Need on ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi.
„Need kindlasti töötavad, kuna ei ole liiga vanad. Isegi kui te ei ole kindel, kas see on lõhkekeha või miski muu, või mingi asi on teie arvates kahtlane, helistage kindlasti hädaabi numbrile 112!“ kutsus demineerija inimesi üles õigesti käituma.
Reiljan juhtis tähelepanu sellele, et kahtlase eseme avastamisel ei tohi seda liigutada ega kaasa võtta, et kellelegi näitama minna. Ei tohi edasi kaevata ega ise edasi uurima hakata. Lähedal viibivaid inimesi tuleb hoiatada ja leitud eseme lähedusse ei tohiks kedagi lasta. Seejärel tuleb helistada Häirekeskusesse ja täita saadud juhiseid.
Peademineerija rõhutas, et keegi ei naera ega karista teid, kui tegu polegi lõkekehaga. „Te ei peagi teadma, kui ese tundub teie joaks imelik, helistage 112. Parem üle reageerida!“ hoiatas ta.
Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamised lõhkekehad, mida Eestist leitakse, on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainet.
Jevgenia Parv,
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Mürsud Lääne-Virumaal.
Foto: Päästeamet
