Vabatahtlikke kaasatakse hoolekandesse
Käivitatud on pilootprojekt, millega testitakse vabatahtlike süsteemset kaasamist hoolekandesse. Lääne-Virumaal loodetakse selle raames abistada 200 inimest.
Liisi Kanna
Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmisid augustis kaheaastase lepingu, mille jooksul arendatakse koostöös kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujatega välja kogu Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandesse.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on kogukonna abi sotsiaalvaldkonnas seni kasutamata võimalus. „Kogukonna tugi oma inimestele on hindamatu, sest tihti on abi juba vestluspartnerist, kes leevendab üksindust ja märkab, kui kujunemas on tõsisem mure. Suurem tähelepanu kogukonnalt võimaldaks eakal või puudega inimesel tunda end väärtuslikuna, saada õigeaegset abi ning seeläbi elada kauem oma kodus ja ennetada hooldekodusse sattumist,” selgitas minister Iva.
„Peame arvestama, et kogukondlik tegevus ei teki üleöö ja iseenesest. Saame õppida teistelt elualadelt, kus vabatahtlike kaasamine on tavapärane ja selle taga on järjepidev töö, et läbi kogukondliku tegevuse pakkuda ka vabatahtlikule endale arenguvõimalusi. Inimesed ise on valmis ühiskonda rohkem panustama ning nüüd on loomisel ka selgem süsteem, kuidas seda sotsiaalvaldkonnas teha,” lisas ta.
Ei asendata sotsiaaltöötajat
Projekti Põhja-Eesti piirkonna projektijuht Anu Viltrop märkis, et nende hinnangul suudab hoolekandesüsteem tagada esmajoones kodanikule vältimatu abi ja toe elu iseseisvaks korraldamiseks. „Abi ka küsitakse pigem põhivajaduste rahuldamiseks ning puudujääke emotsionaalses ja vaimses toimetulekus ei peeta selliseks probleemiks, mille lahendamiseks kellegi kolmanda käest abi küsida,“ sõnas Viltrop.
„Ometi osutavad ka teadusuuringud, et füüsilise tervise halvenemise tagant võib leida üksildustunde ja depressiooni ehk sotsiaalse ilmajäetuse ilmingud. Vabatahtlikud saavad pakkuda selliseid tegevusi, mille jaoks sotsiaaltöötajatel või hoolekandeasutuse töötajatel lihtsalt ei jätku aega ega võimalust,“ jätkas ta.
Viltrop märkis, et näiteks saavad vabatahtlikud olla seltsiliseks või saatjaks jalutamisel, toetada inimesi lihtsamatel kodutöödel, saata inimest poeskäigul ja koduvälistes tegevustes nagu kogukonnas toimuvatel üritustel. Samuti aidata inimesel tegeleda emotsionaalset rahuldust pakkuvate tegevustega, näiteks talletada mälestusi.
„Seega ei hakka vabatahtlikud asendama hoolekandetöötajaid ega sotsiaaltöötajaid, vaid saavad olemasolevaid süsteeme toetada lisategevustega, mis suurendavad toetust vajava inimese emotsionaalset heaolu,“ kinnitas projektijuht.
Toetus 1000 inimesele
Praeguseks ongi Eesti Külaliikumine Kodukant alustanud vabatahtlike kaasamist täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele tuge pakkuvasse pilootprojekti, milles testitakse hoolekandesse üle-eestilise vabatahtlike võrgustiku loomist. Oodatud on vabatahtlikud Hiiu, Lääne-Viru, Harju, Pärnu, Põlva ja Võru maakondadest.
Eestvedajad on kohustuseks võtnud kahe aasta jooksul pakkuda vabatahtlike toetust 1000 inimesele. Selleks plaanitakse üle Eesti kaasata ligikaudu 400 vabatahtlikku. Lääne-Virumaal loodetakse abistada üle 200 inimese.
„Otsisime huvilisi Eesti Külaliikumise Kodukant võrgustikest, meie eelduseks oli, et igas testimises osalevas maakonnas on ka mõni kohapealne ühendus, kes on valmis tegevustes kaasa lööma,“ selgitas Anu Viltrop.
„Lääne-Virumaal on selleks ühenduseks Virumaa Tugiteenused, mis tunneb hästi nii sotsiaalvaldkonda kui ka vabatahtliku tegevuse korraldamist. Kohalikelt omavalitsustelt küsisime juba ise, kas nad oleksid nõus olema sellise vabatahtlike kaasamismudeli testpiirkonnaks,“ jätkas ta.
Kaardistatakse abivajadus
Projekti üks olulisi eesmärke ongi kohalike omavalitsuste suurem valmisolek ja oskused kaasata vabatatlikke eakate ja erivajadustega inimeste abistamisse. Lääne-Virumaal osalevad projektis kõik omavalitsused.
Rakvere abilinnapea Triin Varek märkis, et linnal on koostööleping sõlmitud ning seal on tegevuste eestvedajaks Rakvere Sotsiaalkeskus. „Praegu on põhirõhk kaardistamisel – nii abivajajate kui vabatahtlike,“ rääkis Varek toimuvast.
Ta lisas, et abivajaduse ja tarvilike teenuste väljaselgitamisega tegeleb ka hoolduskoordinaator, kes ühe teise sotsiaalprojekti raames tööle võeti.
Seda, kui paljudeni Rakveres abikäed pilootprojekti käigus jõuda võiks, Varek ette hinnata ei osanud. „Oleneb, kui palju vabatahtlikke koguneb ja nende võimekusest – kas ollakse valmis panustama näiteks ühe tunni nädalas või ühe tunni kuus,“ selgitas abilinnapea.
Vareku hinnangul ei ole praegu veel info laialt levinud, lisaks märkis ta, et inimesed võivad ka peljata seda vastutust, kui asi ametlikuks läheb. „Niisama naabrinaise jaoks poes käiakse küll, aga võib-olla kardetakse ennast üles anda,“ arutles Varek, julgustades ühtlasi kõiki kaasa lööma.
Kandideerimiseks tuleb täita avaldus aadressil vabatahtlikud.ee/sinu-voimalused/. Soovijatega võtavad ühendust piirkondlikud koordinaatorid, kes viivad läbi ka vestluse. Sobilikele kandidaatidele pakutakse sissejuhatavat koolitust, juhendamist ja võimalust vabatahtlikuna head teha.
Vabatahtlikud saavad olemasolevaid süsteeme toetada lisategevustega, mis suurendavad toetust vajava inimese emotsionaalset heaolu.
Foto: Sotsiaalministeerium
