Öösorr valiti tänavuseks aasta linnuks

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2019. aasta linnuks öösorri. Öeldakse, et heal lapsel mitu nime ja öösorril on neid umbes sadakond, sealhulgas ööketraja, päevapetis, sääsekull, kaeratsura, kassikull, nahklapp, kitselüpsja, pimekull, laisklind, nõmmeämm ja vokilind.

Ülle Kask

Aarne Tuule, öösorri aasta koordinaator Eesti Ornitoloogiaühingust rääkis Vikerraadio saates „Ökoskoop“, et sellised omapärased nimed on vanarahvas linnukesele andnud aastatuhandete jooksul. „Lind on putuktoiduline ja enamasti ei ole teda näha ega kuulda, sest ta liigub toiduotsingutel ringi öösiti. Öösorr on tõepoolest salapärane linnuliik, kellel on väga palju nimesid,“ lausus Tuule.

Praegusel aastaajal on öösorrid Aafrikas ja naudivad seal mõnusaid talvitusolusid. Öise eluviisiga lind magab ka Aafrikas päeva maha ja midagi kasulikku ei teegi.

Aarne Tuule sõnul on meil aasta lindude valimise traditsioon juba veerand sajandit pikk ja öösorr on 25s. Erinevaid liike, kelle hulgast aasta lindu valida, jätkub ornitoloogiaseltsil veel kauaks. Teadlaste arvates on Eestis 400 erinevat linnuliiki ja neist 200 ka pesitseb siinmail.

„Näiteks rasvatihane on kõigile nähtav kogu aeg,“ tõstis Aarne Tuule esile 2016. aasta lindu. „Samas aga must-toonekurg on väga vähe arvukas ja väga harva nähtav peiduline lind. Teda ei näegi kunagi. Kõikvõimalikke variante on olnud, aga enamikel liikidel on siiski mõni väike mure. Eelmise aasta linnul metsisel või tänavusel öösorril on muresid rohkem kui rõõme. Öösorril on elupaigaks metsamaastik. Metsa majandamine ja nende elupaikade fragmenteerumine või päris kadumine on kindlasti üks suur probleem.“

Teine aspekt, mis teeb teadlasi murelikuks on see, et putukate arvukus langeb kiiresti. Öösorrile võib kesine toidulaud tulevikus saatuslikuks saada.

Aarne Tuule kõneles, et öösorri ei kohta just tihti. Ta ei ole selline lind, kes istuks kogu aeg koduaias posti otsas ja oleks pidevalt vaadeldav. Öösorr on metsalind, kes ei ela aga mitte paksus metsas, vaid ta on hõredate männikute liik. Nõmme- ja rabamännikud, mõnikord ka männi-segametsad ja siirdesoometsad on tema elupaigad.

Öösorr on päeval nähtamatu, sest ta magab. Ta istub maapinnal, näiteks pesalohul. Sealt ta ei tõuse enne lendu, kui praktiliselt on võimalik talle peale astuda. Ta on pruunikas-kirjut värvi, ideaalselt läheb just männi tüve värviga kokku. Kui ta istub oksa peal, siis ta ei istu ristipidi, vaid piki oksa ja nõnda ei erista mitte miski teda sellest männioksast. Päevasel ajal jääbki ta meile nähtamatuks.

Öösorr on rändlind ja tuleb lõunamaalt tagasi aprilli lõpus, mai alguses. Pesitsema asudes ta pesa ei ehita, vaid laiskkull nagu vanarahvas ütles, munebki enda kaks muna maapinnale. Harva on seal mingi lohuke, aga need munad võivad olla munetud ka lausa matkarajale või jalgrajale. Ta ei vali seda kohta nii ettevaatlikult nagu teised linnud. Seetõttu on maaspesitsejatel oht, et sõna otseses mõttes tullakse ja süüakse nad teiste loomade poolt ära või astub looduses viibiv inimene kogemata munadele peale ja midagi polegi parata.

Sellepärast pesitseb öösorr enamasti kaks korda aastas. Kui esimese kurna pojad on koorunud ja hakkavad iseseisvuma, hoolitseb isaslind nende eest edasi. Emaslind asub kohe uut kurna munema, sest suveööd on Eestis lühikest aega soojad, mil linnud saavad söögiks putukaid püüda.

Öösorrile ainuomast häält on võimalik kuulda hämaratel suveöödel ja seda pole võimalik segi ajada mitte ühegi teise linnu häälega. Linnu laulu „lüü-türr“ või „kru-iik“ peetakse öösorri sorinaks.

„Sealt tuleb selgelt ka öösorri nimi ja vanarahvas kirjeldas seda sorinat või soristamist kui ketramist. See on väga iseloomulik hääl ja mitte ühtegi teist häält ei ole, mida oleks võimalik temaga öösel segi ajada. Neid öiseid häälitsejaid on meil ju vähe. Rukkirääk on teine, kes ka juunis, juulis öösel häält teeb, aga tema elutseb avatud maastikel ja on ikka täiesti teistsuguse häälega. Öösorri hääl kostab kilomeetrite kaugusele, vaatamata sellele, et ta on rästa suurune lind,“ nentis ornitoloog Aarne Tuule.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Kasutatud allikad: Vikerraadio saade „Ökoskoop” 14.01.2019, www.eoy.ee/oosorr

Isane öösorr.

Foto: eoy.ee / Reet Sau