1732: sündis Ameerika Ühendriikide esimene president

Täna 287 aastat tagasi, 22. veebruaril 1732. aastal sündis Ameerika Ühendriikide üks tuntumaid riigimehi ja sõjaväelasi George Washington, kellest sai ka uue riigi esimene president.

Allan Espenberg

Ameeriklased peavad George Washingtoni oma iidoliks, sest just tema kujundas Ameerika kultuuri ja kehtestas riigis demokraatliku korra. Allpool toon välja üheksa tema elu puudutavat fakti.

Kaks sünniaega. George Washington sündis Virginia jõuka plantaatori peres 22. veebruaril 1732. aastal. Tegelikult sündis ta küll 11. veebruaril 1731. aastal, kuid 1752. aastal teostatud kalendrireformiga nihutati kõik kuupäevad 11 päeva ettepoole. Kuna uusaasta liikus 25. märtsilt 1. jaanuarile, siis muutus ka Washingtoni sünniaasta. Ta kaotas oma isa juba lapsena, 11aastasena, kuid tema ema Mary nägi ära isegi poja asumise presidenditoolile, mis toimus 1789. aastal. Ta valiti teist kordagi presidendiks ja lahkus sellest ametist 1797. aastal.

Ravivead maksid elu. Washington suri 67aastasena ja paljuski omaenda süül. Kui ta 1799. aasta detsembris käis ratsa inspekteerimas oma valdusi, jäi ta vihma- ja lumesaju kätte. Kui Washington söögilauda istus, siis jättis ta oma märjad riided vahetamata. Järgmiseks hommikuks oli tal nohu, palavik ja kurguvalu, mida raviti aadrilaskmise ja elavhõbekloriidiga. See oli teine viga. 14. detsembril 1799 USA esimene president suri.

Pikk riigipea. Kõige pikem president USA ajaloos oli Abraham Lincoln, kel oli pikkust 193 cm, aga 162sentimeetrine James Madison oli kõige lühem. Washington oli selles nimekirjas neljandal kohal: tema pikkus oli 183 cm. Mõned teadlased on märkinud, et inimese pikkus etendab olulist rolli presidendivalimistel – pikematel inimestel on kalduvus haarata liidripositsioon ja nad saavad valimistel rohkem hääli.

Esimene armastus. Washingtoni kauaaegne abikaasa Martha polnud sugugi mehe esimeseks armastuseks. Selleks oli hoopis imeilus ja tark Sally Cary, kellega kohtudes oli tulevane president kõigest 16aastane. Ja tüdrukki polnud temast kuigipalju vanem. Ajaloolaste arvates olevat just Sally viinud George Washingtoni Virginia kõrgseltskonda. Sally abiellus hiljem Washingtoni ühe lähima sõbra George William Fairfaxiga ning koos külastasid nad sageli Washingtonile kuulunud Mount Vernoni mõisa Virginia osariigis. Washington ise abiellus 26aastaselt Martha Dandridge Custisega. Lapsi tal aga polnud.

Sõjakangelane. Washington kuulutati juba noores eas sõjasangariks, kuna ta paistis silma Inglise-Prantsuse sõjas (1754–1763) ja jäi terveks ega saanud vähimatki kriimustust Fort Duquesne rünnakus Pennsylvanias. Mõningatel andmetel oli tema mantlist läinud läbi neli kuuli, kuid need polnud teda isegi vigastanud.

Orjapidaja ja -vabastaja. Pärast Washingtoni surma jäi Mount Vernoni mõis koos 318 orjaga tema abikaasale Marthale. Nendest orjadest olid umbes pooled kuulunud presidendile, aga ülejäänud olid Martha esimese abikaasa varandus. Veidi aega enne oma surma oli Washington andnud korralduse kõik orjad vabastada. Tema abikaasa Martha täitis mehe viimse soovi ja kinkis orjadele vabaduse. Samas on ajaloolised andmed Washingtonist kui orjapidajast vägagi erinevad.

Koeraaretaja. Washington armastas koeri ja rebasejahti, mistõttu on täiesti loomulik, et ta unistas ideaalsest ajukoerast. Mõnikord nimetatakse teda ameerika rebasehagija isaks, sest ajaloolaste kinnitusel olevat just Washington olnud selle tõu üheks aretajaks. Poliitikule kuulus 36 niisugust koera.

Presidendilossi ehitaja. George Washington kureeris Valge Maja ehitamist ja pani sellele ka nurgakivi, kuid ise ei elanud ta selles hoones kunagi. 1790. aastal eraldas president Kongressi nõusolekul Valge Maja ehitamiseks 16ruutkilomeetrise krundi. Ehitus aga venis ja Washington ise selle lõplikku valmimist ei näinudki, sest ehitus lõppes alles pärast tema surma.

Kirsipuu lugu. USA kooliõpikutes räägitakse sageli sellest, et lapsena olevat George Washington raiunud maha kirsipuu ning tunnistas teo hiljem oma vanematele üles, kuna pidas valetamist pahaks käitumiseks. Selle looga püütakse lastesse sisendada ausust, kuid juhtum ise on täielikult välja mõeldud. Müüdi lõi Washingtoni üks esimestest biograafidest Mason Locke Weems, kes kirjeldas seda 1806. aastal ilmunud raamatus „Kindral George Washingtoni elu ja surm, voorused ja vägiteod“. Kirjanik tahtis presidendist rääkida rohkem õilsaid asju ja seetõttu mõtles mõned lugudest ise välja. Tema eesmärgiks oli kujutada Washingtoni noortele ameeriklastele kui jäljendamisobjekti ja demonstreerida, et inimese suurus sõltub tema isiklikest voorustest, nagu näiteks aususest ja mehisusest.

Washington lükkas käima viskitootmise

George Washington laiendas oma peremõisa Mount Vernonis 800 hektarilt 3200 hektarile. Presidendile kuulus viis eraldiseisvat farmi, kus kasvatati erinevaid kultuure, näiteks nisu ja maisi. Veel olid seal olemas puuviljaaiad ja muulade kasvatus. Köögiviljaaed võis ära toita 14liikmelise perekonna. See oli oluline, sest president võttis sageli oma kodus vastu üle 600 külalise aastas.

Washingtoni mõisavalitseja, rahvuselt šotlane James Anderson, kes oli emigreerunud Virginiasse 1790. aastal, käis esimesena välja mõtte hakata tootma viskit. Mount Vernonisse jõudnud Anderson märkis, et presidendi põllud on väga viljakad, mõisas on olemas veski ja maad niisutatakse kõrgekvaliteedilise veega. Need kolm asjaolu said aluseks viskitootmisele, millest kujunes vägagi kasumlik äri.

Maatükkide viljakuse parandamiseks istutati Washingtoni maadele rohkesti rukist, mida kasutati huumusena. Kuid Anderson soovitas kasutada rukist hoopis teisel eesmärgil. 65aastane president ei tahtnud äriga tegelda, kuid andis mõisavalitseja soovidele järele ja lubas toota esimese, küllaltki pisike koguse viskit. Anderson oli joogi tootmise tehnoloogiaga tuttav ja asus koheselt asja kallale.

Esimene katse osutus edukaks ja Washington andis loa rajada uus alkoholitehas, mis sisustati viie destilleerimisaparaadiga. Ehitus lõpetati 1798. aastaks ja sellest sai kõige suurem viskitehas kogu riigis. Aastaga toodeti 42 000 liitrit viskit. Toodangu eest teeniti 1800 dollarit, mis kaasaegses vääringus on võrdne 120 000 dollariga.

Gilbert Stuarti maalitud portree George Washingtonist.

Allikas: wikipedia.org