1974: Hiinas avastati 8000 terrakotasõdalast
45 aastat tagasi, 29. märtsil 1974. aastal tegid Hiina talupojad ühe suurema arheoloogilise avastuse maailma ajaloos, kui leidsid juhuslikult enam kui paar tuhat aastat tagasi maha maetud terrakotast valmistatud sõdurite ja hobuste kujud.
Allan Espenberg
Nende kujukestega on otseselt seotud Hiina esimene keiser Qin Shihuang (elas umbes 260–210 eKr), kes aastatel 221–210 eKr valitsedes ühendas Hiina ühtseks riigiks ja pani aluse Qini dünastiale. Just Hiina esimese keisri matmispaiga lähedusest Shaanxi provintsist Xi’ani linna lähistelt, umbes pooleteise kilomeetri kaugusel imperaatori hauakambrist on kõige rohkem terrakotasõdureid välja kaevatud.
Keisrit kaitsti ka surnuteriigis
Seejuures avastati keisri hauakamber täiesti juhuslikult 1974. aastal, kui Hiina talupojad sattusid kaevu süvendamise käigus üliväärtuslikule leiule, märgates viie meetri sügavusel värviliseks võõbatud savist pead. Selleks osutus Vana-Hiina sõjamehe kuju täispikkuses. Talupojad haritud inimestena ei hakanud edasi kaevama või midagi lõhkuma, vaid teatasid imelikust leiust arheoloogidele.
Teadlaste arvates ehitas umbes 700 000 töölist keisri mausoleumi umbes 38 aastat, kusjuures tuhatkond töölist oli ametis ainuüksi sõdurikujude valmistamisega. Terrakotaarmee loodi enam kui 2200 aastat tagasi ja savisõjameeste peamiseks ülesandeks oli kaitsta sajandite jooksul valitseja rahu teispoolsuses.
Qin Shihuangi võimsus põhines eelkõige distsiplineeritud ja hästi organiseeritud sõjaväel ning seetõttu etendaski armee olulist rolli valitseja eluloos ning seda otsustati toonitada ka pärast mehe surma. Kõigi leitud figuuride vaade on suunatud itta ehk sinna, kus asusid Hiina esimesele keisrile allunud kuus kuningriiki.
Enam kui 40 aasta jooksul on Qin Shihuangi hauakambri ümbruses läbi viidud hulgaliselt arheoloogilisi väljakaevamisi ja tänaseks on leitud üle kaheksa tuhande käsitsi valmistatud sõdurikujukese, millest igaühel võib täheldada ainuomaseid jooni ja isegi näoilmet. See ongi huvitav, et sõjameeste hulgas pole ühtki korduvat ehk teisega sarnanevat kuju. Juveliirse täpsusega valmistatud kujude hulgast ei suudetud leida isegi kaht ühesugust nägu.
Nii arvavadki paljud ajaloolased, et savist kujud valmistati konkreetsete inimeste välimuse järgi ning võivad seetõttu olla lausa tolleaegsete sõjameeste portreekujutisteks. Usuti, et pärast sõduri surma kolib tema hing edasi savikujukesse.
Uusi sõdureid kaevati välja ühekaupa, misjärel pandi nad eraldi sarkofaagidesse, et vältida nende pealispinna oksüdeerumist niiskuse ja hapniku mõjul. Seejuures olid väljakaevamised kõigile soovijatele avatud – inimesed võisid käia kaevamiste kohas ja vaadata arheolooge töötamas.
Savist sõjameeste leidmine jätkub
Mitmest väljakaevamiskohast on praeguseks ajaks leitud tuhandeid värvilisi savikujusid, mis kujutavad sõdureid, ohvitsere, piigimehi, mõõgamehi, vibukütte tegelikus suuruses. Sõjameeste pikkus on 180 kuni 200 sentimeetrit. Figuurid kaeti erilise glasuuriga, mille peale kanti värv. Mehed on enamasti tumedate juuste, pruunide silmade ning roosa, rohelise või valge näoga.
Kui valdavalt leitakse sõdureid, siis mõnikord on õnnestunud päevavalgele tuua ka mõni kindral, keda iseloomustab eriline soomusrüü. Rännukolonnides oli ka sõjavankreid koos hobuste ja kaarikujuhtidega ning selliseidki figuure on avastatud.
Kuna paljud kujud olid purunenud tükkideks, siis tuli ükshaaval päid, jalgu ja käsi kokku sobitada ja erinevaid kehaosi kokku kleepida, et välja tuleks täissuuruses sõjamees. Ühe sõjamehe lappimiseks ja esialgse väljanägemise taastamiseks kulub vähemalt kümme päeva.
Terrakotaarmee sõdureid ja hobuseid valmistati Hiina erinevates piirkondades. Sellisele järeldusele jõudis Hiina Botaanika Instituut, võrreldes kujukestelt pärinevat savi selle leviareaaliga. Nii tehti kindlaks, et hobuseid valmistati vahetult keisri matusepaiga läheduses – tõenäoliselt seepärast, et umbes 200-kilogrammiseid hobukujusid oleks lihtsam transportida. Sõdurite kujud on kergemad – umbes 135 kilogrammi (aga on ka kuni 200-kilogrammiseid sõdurikujusid) ning nende valmistamiskoht pole praeguseks veel üheselt selge.
Hiina esimese keisri matusepaigast iidse pealinna Xi’ani lähedalt on aastate jooksul leitud hulgaliselt nii terrakotasõdalasi kui muid kujukesi ja esemeid. Seejuures tehakse uusi avastusi pidevalt ja alatasa leitakse ka uusi terrakotasõdureid. Koos sõdalastega on avastatud relvi, sõjavankreid, savinõusid, pronksist nooli ja vibusid, teismelisi poisse kujutavaid figuure.
Viimane suurem terrakotasõdurite leid pärineb eelmisest aastast, kui novembris teatati, et Shandongi provintsis kaevati välja umbes 2100 aasta vanune miniarmee ehk kuulsa terrakotaarmee vähendatud koopia. Kui suured kujud on enamasti ligi kahe meetri pikkused, siis mullu avastatud kujudel on pikkust 21–31 sentimeetrit. Aga on ka 140 sentimeetri suuruseid kujusid, mis jäävad samuti kõvasti alla 1974. aastal avastatud suurtele kujudele.
Uuringutega tehti kindlaks, et pisikujud on valmistatud umbes sajand pärast õiget terrakotaarmeed. Ka minikujude hulgas on lisaks 300 jalaväelasele veel ratsaväelasi, hobuseid, kaarikuid, vahitorne, isegi muusikuid. Arheoloogide arvates oli miniarmee ülesandeks kaitsta teispoolsuses noorelt surnud prints Liu Hongi, kes lahkus 110. aastal eKr järglasi jätmata.
Terrakotaarmee avastamine 1974. aastal kuulutati 20. sajandi üheks tähtsamaks arheoloogiliseks saavutuseks. Kujukeste suurearvulisuse ja erilisuse tõttu on seda sõjaväge aeg-ajalt nimetatud ka kaheksandaks maailmaimeks. Kõigele lisaks on terrakotaarmee Hiina üks turismimagneteid ning see kollektsioon asub terrakotasõdurite ja -hobuste muuseumis, mis avati 1979. aastal. Senini avastatud sõjamehed on paigutatud Hiinas stabiilse temperatuuriga kaitsekupli alla, kuid aeg-ajalt viiakse osa neist ka välismaale näitustele.
Grupp terrakotast sõdalasi.
Foto: wikipedia.org
