Pühadekombed – miks ja millal?

Täna on suur reede ja tööinimesed rõõmustavad vaba päeva üle. Paljud ehk aga ei tea, milline on ülestõusmispühade taustalugu ja miks on nende tähistamise tavad just sellised. Allpool vastan põgusalt mõnele enamlevinud küsimusele.

Liisa Rossi,

EELK Rakvere Kolmainu koguduse misjonär

Miks reedel on riigipüha?

Suurel reedel tähistatakse kristlikes kirikutes Jeesuse ristisurma. Võib-olla see tundub brutaalsena, aga päeva tähistamise põhjust selgitab ristiusu suurem pilt. Inimene on läinud lahku Jumalast ning kaotanud rahu ja oma elu eesmärgi. Selle asemel on maailm täis isekust, ahnust, haigust, tüli ja lootusetust. Seda olukorda ei suuda inimesed ise parandada, aga Jumal armastas enda loodud inimesi nii palju, et Ta tahtis kõik jälle korda saada. Sellepärast läkitas Ta oma ainsa Poja, Jeesuse, inimeseks. Jeesus elas täielikku elu, aga Ta andis ennast ohvriks meie eest. Rooma maahärra mõistis Jeesuse hukka valel põhjusel, et Ta oli mässanud Rooma võimu vastu. Aga see oli Jumala plaan. Jeesus suri, et meie, inimesed, ei peaks surema. Et me saaksime andeks kõik, mis eraldab meid Jumalast ja teistest inimestest.

See ei olnud siiski loo lõpp. Pühapäeval on teine riigipüha: Kristuse ülestõusmise püha. Siis rõõmustavad kristlased Jeesuse ülestõusmise üle. Ta oli surmast vägevam, Ta võitis kurja võimu ja vabastas kõik inimesed oma surma ja ülestõusmisega. Ülestõusmispühadel kristlased tänavad Jeesust, kes lunastas meid ning kinkis meile jälle rahu ja ühenduse Jumalaga.

Suur reede ja laupäev on leinapühad, millal mõteldakse Jeesuse kannatusele ega korraldata pidusid. Alles ülestõusmisööl vastu pühapäeva algab rõõmupidu. Rakvere kogudused tähistavad suurt reedet ristikäiguga, mis algab kell 16 Keskväljakul ja liigub kirikust kirikusse.

Kust pühade erinevad nimed tulevad?

Ülestõusmispühad rõhutavad pühade tähendust – Jeesuse ülestõusmist surma ja paha võitjana. Kirikukalendris eelneb pühadele 40 päeva paastuaeg. Eriti katoliku ja õigeusu kirikus sellel ajal liha ei sööda, alles ülestõusmispühadest on liha jälle lubatud. Sellest on eesti keelde tulnud nimi lihavõttepühad. Ka munad olid paastuajal keelatud ja on sellepärast pühade toiduks. Nimetus munadepühad tuletab meelde ka munade värvimise ja kinkimise traditsiooni, kevadpühad püha sattumist kevade algusesse ning kiigepühad tulenevad eriti Lõuna-Eestis noortel kombeks olnud kiikumiskombest.

Miks on pühad sel aastal nii hilja?

Ülestõusmispühad on liikuv püha. Jeesus suri ja tõusis surnuist juutide paasapühade ajal. Kuna juudid kasutavad kuukalendrit, seadis ka kirik ülestõusmispühade ajahetke kuu liikumiste järgi. Lihtne reegel on, et esimene ülestõusmispüha on pühapäev, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva – see tähendab vahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini.

Kui vaatame selle aasta kalendrid, tundub, et reegel ei kehti. Pööripäev oli 20. märts ja täiskuu järgmisel päeval. Miks ei olnud ülestõusmispühad siis märtsis, vaid peaaegu kuu hiljem? Arvutusviis pärineb 4. sajandist, mil veel nii hästi ei tuntud astronoomiat. Siis otsustati, et pööripäev on alati 21. märtsil. Ka täiskuu ajad pandi kalendrisse n-ö keskmise kuu järgi, kuigi tegelikult on kuufaaside pikkused erinevad. Kui keskmise kuu täiskuu oli 20. märtsil ja kiriklik pööripäev 21. märtsil, liikusid pühad edasi kuni aprillini.

Õigeusu kirikus on ülestõusmispühad tavaliselt luteri, katoliku ja teistest lääne kirikutest erineval ajal, sest kuigi arvutamise reegel on sama, kasutab õigeusu kirik erinevat kalendrit. Sellel aastal tähistas õigeusu kirik esimest ülestõusmispüha 28. märtsil.

Miks ja millal mune värvitakse?

Munade värvimine on oluline osa ülestõusmispühade tähistamisest. Muna on väga varajasest ajast olnud ülestõusmise sümboliks. See näeb välja külm ja elutu, aga selle sees on uus elu. Ka Jeesus oli hauas surnuna, aga pühapäeva hommikul oli haud tühi, ja Ta oli tõusnud üles surnuist. Kristlaste käsitlus munast kui uue elu sümbolist pärineb tõenäoliselt juutidelt, aga sama sümboolikat tuntakse ka paljudes teistes usundites.

Legend räägib, et Maarja Magdalena oli tunnistanud Jeesuse ülestõusmist keisrile, kes oli öelnud, et see on sama võimatu, kui käes olnud valge muna muutumine punaseks – ja muna vahetas kohe värvi. Selle legendi järgi, eriti õigeusu kirikus, värvitakse munad just punaseks, mis tuletab ühtlasi meelde Jeesuse verd.

Täpselt ei ole teada, millal kristlikus kirikus munade värvimise traditsioon algas, aga vähemalt 10. sajandist alates on jagatud ülestõusmisööl kingituseks värvitud mune. Sama kommet jätkame ka meie värvides, kinkides ja koksides mune.

Miks munad toob just jänes?

Paljudes riikides toob šokolaadimunad lastele lihavõttejänes, kuigi jänes ei mune. Tegemist on jälle uue elu sümboolikaga: tänu kiirele sigivusele on jänest peetud viljakuse ja elu võrdpildiks. Lihavõttejänese traditsioon pärineb 17. sajandist Saksamaalt, kust see hiljem levis ka mujale Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse.