Ago-Endrik Kerge – 80!

Ago-Endrik Kerge on sündinud 8. aprillil 1939. aastal. 12. aprillil tähistati Rahvusooperis Estonia Ago-Endrik Kerge 80. juubelit tema lavastuse „Minu veetlev leedi” etendamisega. Teeme meiegi siinkohal tagasivaate tema säravale karjäärile.

Marvi Taggo

Ankeedi järgi on Ago-Endrik Kerge lõpetanud Tallinna Koreograafiakooli ja TRK lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal. Olnud Estonia ja Leningradi Music Halli balletisolist, Vanemuise peanäitejuht, kunstiline juht, Vanalinnastuudio ja Teleteatri lavastaja. Kerge on lavastanud ka teistes Eesti teatrites, vabatruppides ja Soomes. Teinud filmi „Pisuhänd“, „Savoy ball“… See rida jätkub.

Naised Kerge elus

Elutöö määrab paljuski see, kuhu parasjagu „kukud“. Kes kukub batuudile, kes haarab stangest. Mis ühe poisslapse balleti juurde tõi, võib arvata – ema viis poisi näpu otsas balletikooli?

„Nii see oligi, aga siin on veel üks väike nüanss. Ema ütles, et Kai ja Mai (Mai Murdmaa ja õde Kai – toim) juba käivad, kas ma ei taha ka minna? Ja nii ma sattusingi Mai Murdmaaga samale kursusele,“ rääkis Kerge.

Siililegi on selge, et midagi ei tehta üksinda. Mis päästab tantsija kõikumisest – balletisaalis stange, elus tahe ja teine inimene, laval partner. Balletikoolis kandis Kerge maast madalast tütarlapsi kätel. „Kes jõuab neid naisi elu jooksul kokku lugeda, keda olen õhku loopinud ja maha pannud,“ muigas Kerge.

See pole aegadega rutiiniks muutunud? „Naised minu elus on asendamatud. Endiselt imetlen naise ilu, õrnust ja graatsiat. Ilma naisteta pole mõtet elus, ega siis mitte ka laval. Võib-olla ei tule naised mängu draamalaval või mõnes monoetenduses, kuid ka seal tulevad jutuks naised.“

Kerge paariline elus ja partner laval eksabikaasa Ülle Ulla sõnul on Ago-Endrik Kerge olnud meie lavade kõige kaunim prints ja Romeo. Kuigi Romeot ja Juliat pole nad küll kunagi tantsinud, oli Ülle tunnistajaks kaasa Romeo rollile.

18. juunil 1965. aastal oli Estonia teatris „Romeo ja Julia“ esietendus, peaosades Tiiu Randviir ja Jüri Lass. Aga kuu aega hiljem 16. juulil toimus kaua ettevalmistatud ja oodatud Prokofjevi „Romeo ja Julia“ legendaarse Helmi Puuri ja Ago-Endrik Kergega.

Pidutuledes särav teatrimaja, filmikaamerad surisevad ja balletti jumaldav publik tänab taevast, et said tagasi oma lemmiku, Helmi Puuri, kes mitme haigusaasta järel on laval tagasi.

„Endrik tõttas Helmile Leningradi appi proove tegema. Väikese poisina vajas ta balletikoolis Helmi abi ja nõu. Nüüd aga olid nad partnerid laval – armastajad Romeo ja Julia,“ seisavad  Ülle Ulla raamatu helged mälestused möödunust. „Olin väga õnnelik ja rahul, sest minule olid nad mõlemad väga lähedased inimesed ja ma teadsin, kui kaunilt saab kõlama nende ühine töö, koostöö.“

Jüri Kruusi koostatud albumraamatus „Legend, mis väärib laulu –Helmi Puur“ räägib Ago-Endrik Kerge: „Mulle meenub 1965. aasta kevad. Helmi on pärast aastatepikkust teatrist eemalolekust Leningradis, kus ta valmistab ette oma teistkordset tagasitulekut. Selleks sai Julia osa „Romeo ja Julias“. Veel praegu aastakümneid tagasi mäletan proovides valitsenud vaimsust. Olin Helmi partner ja mul oli siis võimalus mõista, mida tähendab proovide intensiivsus, tulemuslikkus. Helmi ei teinud kunagi tühja, sisutut proovi.“

Näitleja ja lavastaja

Balletitantsija lavaelu on raske, aga õilis. Tantsija elueaks laval loetakse tavaliselt paarkümmend aastat. Umbes neljakümneselt ollakse oma võimete tipul või pensionär. Tantsimise lõpetanud, ei jäänud Kerge villasokid jalas tugitooli käed rüpes ootama, et mis edasi saab. See, et tantsija nime ees on näitleja Endrik Kerge, pole praegu enam muidugi mingi uudis. Tema anded õigustasid enda ka sõnalavastustes. Ent avanes veel üks „uks“ – lavastaja, ka stsenarist. Ja seda kõike liidab ja kõnetab muusika.

Ago-Endrik Kerge lavastatud operett „Savoy ball“ (1982) oli Estonia teatrielus märgilise tähtsusega nagu ka Mozarti koomiline ooper „Teatridirektor“. Need lavastused olid omaette sündmused. Ükski andekas laulja-estoonlane kasutamata ei jäänud. Igaüht oli vaja, lisaks ka draamateatri näitlejad Jüri Krjukov ja Urmas Kibuspuu, kelleta ei kujutanud „Savoy balli“ ettegi.

Kas Ago-Endrik Kerge oskab ka vinguda, halada?

„Küllap ma viriseks, aga kahjuks pole, mille üle viriseda, mis teeb mulle kui tõsieestlasele meelehärmi,“ ütles Kerge tsipa irooniliselt.

Lavastaja Ago-Endrik Kerge „Minu veetleva leedi“ proovis.

Foto: Harri Rospu