Anti Aasmaale omistati aasta advokaadi aunimetus

Eesti Advokatuuri juhatus taaselustas aasta advokaadi aunimetuse ning omistas selle tänavu eri kategooriates kolmele vandeadvokaadile. Väljapaistva kutsetegevuse eest pälvis aunimetuse ka Lääne-Virumaalt pärit Anti Aasmaa.

Mari Mölder

Advokatuur tõi esile, et varem Lääne-Viru maakohtus kriminaalhooldusametniku ja kohtu konsultandina töötanud vandeadvokaat Anti Aasmaa julgeb võtta kaasuseid, kus peab esindama keerulisi ja esmapilgul lootusetuid juhtumeid. Ta kasutab ära kõik võimalused, mida Eesti ja Euroopa õigussüsteem selleks võimaldab. Aasmaa on suutnud äratada ühiskonnas huvi sedavõrd delikaatses teemas, nagu seda on tahtevastane sundravile paigutamine.

Palju õnne tiitli puhul. Palun rääkige, millega tegelete ja mis on teie viimase aja suuremad juhtumid?

Igapäevaselt tegelen suhteliselt klassikalise advokaaditööga. Konkreetseid juhtumeid ei oska esile tuua, tähtsad on kõik juhtumid, mis mul kapis on.

Te olete tuntud kui advokaat, kes tegeleb lootusetute juhtumitega. Kui mõtlete oma juhtumite peale, siis millest lähtuvalt teete valikuid?

Eks ma mingil määral lähtun õigustundest ja siseveendumustest. Sellistel juhtumitel peab olema mingi moraalne mõõde.

 

Mis on viimasel ajal need juhtumid, mis tunduvad lootusetud, kuid siiski võiks lahingusse astuta?

Iseenesest ainus võib-olla ongi Anatoli Nikolajevi juhtum. Nüüd kestab juba mitmendat aastat uus menetlus. Loodan, et ühel ilusal päeval juhtub see, et Anatoli Nikolajev astub vangla väravatest välja, mis minu hinnangul vastab ühiskondlikule moraalitundele.

Eetilisuse piiridest rääkides: kas teil on olnud juhtumeid, kus vaatate kindlalt juhtumile peale ja ütlete, et mina sellega ei tegele ja inimesel pole õigust selles asjas end kaitsta?

Ei ole, sest advokaat läheneb igale juhtumile professionaalselt ja vaatan neid kui juriidilist kaasust. Igas kaasuses on ikkagi mingid argumendid, mida on võimalik esitada, olenemata sellest, kui raske juhtum on.

 

Läbi aastate on ühel või teisel määral tehtud Eesti kohtusüsteemis muudatusi, kas olete rahul?

Ma arvan, et kui Anatoli Nikolajev poleks vanglas, siis võiks Eesti kohtusüsteemile panna hindeks viis miinus, aga seni, kui ta on vanglas, ma seda teha ei saa.

Mõned ütlevad, et kohtud on muutunud väga humaanseks. On olnud juhtumeid, kus prokurör taotleb karistuse, kuid kohus määrab poole vähem. Mida sellest arvate?

See on karistuspoliitiline suundumus, aga ma ei oska öelda, mis on õige. Ühiskonnas on hoovad, et karistuspoliitika muutuks leebemaks. Arvan siiski, et üksjuhtumi põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, tuleb vaadata üldist konteksti. Tõepoolest, vangide arv meil väheneb, kuritegevus justkui ei vähene – sellest võib järeldada, et mõnevõrra leebemaks on karistuspoliitika meil muutunud.

 

Milline hoiak või on teil alaealiste vastu suunatud kuritegevuse suhtes? Inimesed on öelnud, et pedofiilid saavad kergeid karistusi. Või on siiski mingi kategooria, kus tundub teile, et midagi on valesti?

Ma ei oska öelda, ma arvan, et karistused on kohased. Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistused on kohtupraktikas ikkagi suhteliselt ranged, seda ei saa eitada.

 

Olete palju vaeva näinud tahtevastase sundravi osas. Miks see joon teile tähtis on?

Aastast aastasse pandi inimesi kinnistesse asutustesse ja see temaatika tuli kuidagi, sest selles valdkonnas oli kohtupraktika välja kujunemata. Mul oli soov seda praktikat muuta, sest leidsin, et see võib vale olla. Tänaseks on see õnnestunud: on asjakohased riigikohtulahendid, ringkonnakohtud on hakanud inimesi vabastama kinnisest asutusest ja võib öelda, et liigume selle poole, et saame need asjad korda. Loomulikult on vaja seadusandja sekkumist ja mõnevõrra muuta seadusi seal, kus on tekkinud kitsaskohad. Arvan, et pall liigub õiges suunas.

Kuidas teie kolleegid advokaadid suhtuvad sellesse teemasse, kas on tekkinud vastasleer?

Vastasleeri ei ole tekkinud, sest advokatuur tegutseb ühtsena. Tegutseme klientide huvides ja lähtume kohtupraktikast, mis on sellisena välja kujunenud tahtevastases ravis ja laiemas mõistes kinnisesse asutusse paigutamises.

Kas oskate välja tuua mõne keerulisema juhtumi, seda oleks põnev teada läbi advokaadi pilgu?

Inimest hoiti kuus aastat järjest Võisiku hooldekodus ja igal aastal väljastati ekspertiisitulemus, milles üks lause: vabas hooldekodus ei võtaks isik ravimeid ja võib muutuda endale ohtlikuks. Tagatipuks kirjutas Võisiku hooldekodu iseloomustuse, et inimene ei peaks sinna kuuluma, vaid peaks elama vabarežiimiga hooldekodus. Sellest kaasusest saigi niisugune kaasus, kus riigikohus ütles, et selline praktika on äärmiselt väär ja inimest on alusetult kinni hoitud.

Kas teile meenub veel mõni juhtum, mis on kära tekitanud?

Võib-olla minu advokatuuri alguse esimene juhtum, kus roolijoodikult konfiskeeriti auto. Seda meenutatakse siiamaani ja see oli mul ka esimene kogemus käia riigikohtu üldkogu ees. Ühiskonnas olid roolijoodikluse teemal laiad vaidlused. See asi sai riigikohtu lahendiga läbi vaieldud ja kujunes kindel kohtupraktika.

 

Kui palju on neid lappimata auke seaduses, millele advokaat saab kohtualuse kasuks kasutada?

Neid auke tuleb järjest juurde, sest seadusandja ei suuda elulisi olukordasid ette näha. Seaduselünkadest võivad tekkida kaasused, aga enamasti tekivad need just elulistest asjaoludest. Need annavad uue tõlgenduse ja seadusandja muudab natuke seadust. Seadusloome on jätkuv protsess, vastasel korral võiks riigikogu laiali saata.

Lõpetuseks, kas tööd on palju?

Jah, on küll.

____________________________________

Aunimetusega aasta advokaat tõstetakse esile ja tunnustatakse igal aastal ühte kuni kolme advokaati, kes on eelnenud aastal silma paistnud kutsetöö kõrge kvaliteediga, olnud heaks ja usaldusväärseks kolleegiks teistele advokaatidele ja/või muudele õiguskutses tegutsejatele, osalenud vabatahtlikus töös, edendanud ühiskondlikku diskussiooni või pälvinud muul moel esiletõstmist ja lugupidamist.

_______________________________________

Anti Aasmaa on avalikkuse ees tuntud ka kui nelja inimese mõrva eest eelmise sajandi lõpus eluaegse vangistuse saanud Anatoli Nikolajevi vabastamise eest võitleja. Nimelt on 1998. aastal väidetavalt neli inimest tapnud Nikolajev korduvalt kinnitanud, et võttis süü enda peale uurijate survel ning ta pole tegelikult kedagi tapnud. Mehe süüs ja süüdimõistmises on korduvalt küsimusi tekitanud ka ajakirjanduses ilmunud faktid.

Aasmaa kaitses Toomas Tiiki, keda karistati vähem kui aasta jooksul kolm korda purjuspäi auto juhtimise eest, lisaks karistati teda tingimisi vabadusekaotusega, juhtimisõiguse äravõtmisega ning ühiskondlikult kasuliku tööga. Advokaat oli veendunud, et kohus tegi Tiigile topeltkaristuse määramisega liiga ning auto konfiskeerimisega langes mees riikliku kampaania „roolijoodikutelt tuleb autod käest võtta“ ohvriks.

Aasmaa on advokaat, kes on võtnud nõuks abistada erihooldekodudesse alusetult ja teadmata ajaks määratud inimesi. Riigikohus peab otsustama, kas erihooldekodus alusetult kinni hoitud inimesed peaks vanglas alusetult kinni hoitutega võrdväärselt hüvitist saama.