Rakvere jätkab eriliste sündmustega – kuumad saunad keskväljakul!
Rakvere linn korraldab 8.–9. juunil Rakvere keskväljakul esmakordselt Eesti Saunafestivali, kuhu on oodatud saunasõbrad ja eriliste sündmuste nautijaid üle ilma – suured ja väikesed, pered ja sõpruskonnad.
Eesti Saunafestivali eesmärgiks on väärtustada ja tutvustada Eesti saunakultuuri. Ikka selleks, et saunakultuur leviks, kasvaks, areneks ja saunatamine oleks au sees ka tulevikus.
Kahel päeval toimuval festivalil köetakse külastajate jaoks Rakvere linnasüdames, keskväljakul, kuumaks ligi 20 eriilmelist ja eri tüüpi sauna. Kohal on tuletõrjeautosse ehitatud suitsusaun, saunabuss, vesimassaažidušiauto, Eesti suurim telksaun, haavalaastudest saunamaja-paatsaun, vanasse sõjaväeautosse ehitatud saun, kümblustünniauto, kadakasaun, tünnisaunad ja mitmed teised erilised „kuumad majad“.
Rakvere linnapea Marko Torm meenutab saunafestivali idee sündi järgmiselt. „Minu tädipoeg Sander oli Soomes korraldamas Soome sajanda juubeli puhul eripalgelist sündmust. Kolmes linnas toimuvat saunafestivali, kus üleval suured rock-lavad ja territooriumil mitukümmend sauna. Olin tollal Lääne-Virumaa maavanemana võtnud turismiedenduse üheks oma südameasjaks ning nägin, et selline sündmus võiks ideaalselt sobituda näiteks Võsule,“ rääkis Torm.
„Koos Vihula valla tollaste eestvedajatega, Aqva Spa juhi Romani ja Lammasmäe Puhkekeskuse omaniku Meelis Parijõgiga võtsime ette sõidu Helsingisse, et esimest sündmust ise kaeda ja n-ö „käega katsuda“. Avanev pilt oli võimas. Töölo halli juures maha pandud festivaliala jättis uhke mulje, kuigi ilm sattus olema kohutav ja inimesi seetõttu vähe. Aga see mõte jäi kuidagi kummitama,“ jätkas linnapea.
„Vihula ühines Haljalaga ja sinna see sündmus seni veel jõudnud ei ole, kuid Lammasmäe pealik Meelis on seda mõtet vedada võtnud ja tema kontaktide pinnalt asus Rakvere tegutsema,“ meenutas Torm ligi nelja aasta tagust idee sündi.
„Pean väga oluliseks seda, et Rakveres kinnitaksid kanda aina enam sündmusi ja sündmuste korraldajaid. Mida rohkem nišše suudame täita, seda edukamad võime linnana olla. Rohkem külastajaid, rohkem majanduslikku, imagoloogilist ja sotsiaalmajanduslikku kasu. Aga selle kõige jaoks on vaja ka raha sisse panna ja samas ei taga ükski rahastusotsus iseenesest edu või õnnestumist. See kõik eeldab ka meilt otsustajatena olulist mõttemaailma muutust. Määravaks saab meie avatud suhtlemine korraldajatega ja iseenda tahe. Et me ainult ei räägiks, et Viljandis ja Haapsalus on parem. Teeme ise paremini,“ märkis linnapea muiates.
„Olen väga tänulik kogu korraldusmeeskonnale, kes selle sündmuse puhul on panustanud tööväliselt ja vabatahtlikus korras. Kummardus meie toetajate ja (sauna)konsultantide, Meelis Parijõgi ja Villu Nurmoja, ees,“ lisas meer.
Festivaliala on piiratud kahemeetrise piirdega, et tagada osalejatele mõnus ja eraldatud atmosfäär, viibides samas otse linnasüdames. Kohapeal on toitlustuse võimalus, paki- ja riidehoiud, riietustelgid ning loputamisvõimalus. Mängib muusika, sahisevad vihad ja on võimalus osa saada saunaprotseduuridest ning -rituaalidest kuulsate saunameistrite juhtimisel. Pere pisematele pakub tegevust Põhjakeskuse Mängumaa.
Kristel Mänd
