Kadrina kool sai vägeva masina

Kadrina keskkoolis on esimesi nädalaid kasutuses uus seade – laserlõikepink, mis loob mitmekülgseid võimalusi erinevates vanuseastmetes õpilastele. Masinaga saab lõigata nii puitu, plastikut kui mitmeid muid materjale, lisaks aga ka graveerida.

Liisi Kanna

Hoolimata sellest, et hetkel on koolivaheaeg, võis teisipäeva hommikul Kadrina keskkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi astudes näha paari noort askeldamas – valmistuti olümpiaadiks. Aga ühtlasi õpiti tundma uut seadet, mida õpetaja Karl Meos oli nõus lahkelt ka ajakirjanikule tutvustama.

Nii huviringis kui tunnis

Uudne masin soetati toetuse abil. „Kui korraldad huviringe, siis on võimalik riigilt taotleda projektiraha ja soetada inventari. Mina juhendan klaasitööringi, millega alustasin kolm aastat tagasi. Ülemöödunud aastal sai seatud plaaniks, et võiks olla selline kaasaegsem masin – laserlõikepink, millega on võimalik lõigata teatud materjale ja graveerida,“ rääkis Meos, lisades, et esimese asjana katsetatigi kohe klaasile graveerimist.

Materjale, millele masin „peale hakkab“ on aga palju – puit, vineer, plastik, kumm, isegi nahk, aga ka MDF-plaat, mida praegu usinalt kasutatud ongi. Just sellest materjalist valmistatakse mudelkujusid – liblikaid, mesilasi, kärbseid, sauruseid. Masin lõikab joonise järgi detailid välja ning õpilased saavad kujud kokku panna.

„See arendab 3D mõtlemist,“ selgitas õpetaja. „Õpilastele väga meeldib ja nad taipavad hästi kiiresti, mida teha – eks see lego-maailm on neile tuttav,“ lisas Meos.

Ka ees ootavaks olümpiaadiks on masin juba ideid andnud. „Selleaastase tehnoloogiaolümpiaadi teema on muinasjututegelane, kelle võib ise välja mõelda. Pidasime plaani, et võiks olla selline tegelane, mis on samuti omavahel ühendatud pooltappidega,“ rääkis Meos, viidates laserlõikepingiga valmistatud mudelite ülesehitusele.

Seade on juba olnud kasuks ka tavapäraste tunniülesannete täitmisel. „Viiendate-kuuendate klassidega valmistame liikuvat sõidukit. Ja kui varem oli suur nõudlus rataste järele, siis selle masinaga saab neid teha, niisuguste mõõtudega, nagu soovid. Ühele klassile teeb naksti 10–15 minutiga rattad valmis,“ sõnas õpetaja.

Uut masinat ja neil juba aastaid olemasolevat CNC-puidulõikepinki Meosi sõnul võrrelda ei anna – lõigete tegemise osas ongi suurimaks eeliseks kiirus. „See ikkagi lõikab silmnähtavalt kiiresti. Lastelgi on, mida jälgida. Puidufreesiga läheb 10–15 minutit, et teha väike detail valmis. Õpilastel kaob huvi ära,“ rääkis ta.

„Kui võtta 3D-printerid, mis ka praegu populaarsed, siis nende tootlikkus on veel väiksem – kiht kihilt kasvatavad detaile,“ lisas Meos.

Lisaks lõikamisele saab laserlõikepingiga niisiis materjalidele graveerida, aga ka lausa uhkeid pilte skaneerida. Õpilastega on seni valmistatud näiteks võtmehoidjaid, kuhu igaüks soovitud teksti peale võib valida.

„Aga võimalusi on hästi palju. Põhimõtteliselt saab ka näiteks klaaspudelile graveerida. On selline pöördmehhanism, mis paneb pudeli pöörama, et ümberringi graveerida,“ tutvustas õpetaja Meos.

Ka siinkirjutaja sai proovida kätt nii võtmehoidja disainimises kui mudelmesilase kokku panemises. Tuleb tunnistada, oli mänguline ja äga ka täiskasvanu jaoks. Aga nagu ütles õpetaja Karl Meos – ollakse alles algfaasis, õpitakse ja avastatakse ning tegelikkuses saab uus masin olema oluliseks vahendiks ka inseneriõppes osalejatele.

Abiks ka inseneriõppes

„Eks igal masinal on omad nipid,“ sõnas õpetaja Meos. Uue seadmega lähemal tutvumisel aitavad kolleegid teistest koolidest. Laserlõikepingi kasutamise oskuste omandamisel oli Karl Meosi juhendajaks Jõhvi ja Illuka põhikoolide tehnoloogiaõpetuse õpetaja Margo Ait. Hiljem on nõu ja jõuga toetanud Toivo Reinsoo Lasila põhikoolist ja Rein Leichter Vinni-Pajusti gümnaasiumist, kellel seade aasta võrra kauem kasutada olnud.

Suureks abiks on Meosi sõnul ka kohalikud ettevõtjad, kes panustavad vajamineva materjaliga. Nagu ülal öeldud, osteti masin ise toetuse abil – maksumuseks üle viie tuhande euro. Odavad ei ole aga ka vahendid, mida seadme kasutamiseks tarvis. Näiteks MDF-plaadid sai kool Aru Grupilt, kellel jäävad tootmisel sobilikud detailid üle.

„Taaskasutus – ei visata minema, vaid meie saame ära kasutada,“ rõõmustas Meos. „Kui peaks materjali ostma, siis selliseid esemeid teha vist ei saaks. Tänu ettevõtetele toimetame,“ lisas ta.

„Eks nad ju saavad ka aru, et töötajaskond tuleb neile ikka siit koolist ja mida haritum on tööline, seda parem on toodangu kvaliteet,“ jätkas töö- ja tehnoloogiaõpetaja.

Meos märkis, et uus masin on väga oluline ka gümnaasiumiastmes antava inseneriõppe seisukohast, sest loob arvutis tehtava kõrvale ka praktilise väljundi, mida üksnes keskharidust pakkuvates koolides ilmselt väga kerge saavutada ei ole. „Insener peab igal juhul materjale ja nende omadusi tundma, neid näinud ja katsunud olema,“ sõnas ta.

Niisiis tunneb seadme vastu huvi ka joonestusõpetaja. Väga palju võimalusi masinaga seotud arvutiprogrammis endas ei ole, kuid alla saab laadida ka mujal valmis tehtud faile, mis on selle seadme suureks eeliseks.

„Selles programmis on võimalik väikesi majakesi, puid ja muud taolist kujunditest teha ning siis välja lõigata. Lastele saabki läbi selle näidata, kui oluline on joonestusoskus. Eks siit edasi ongi järgmine aste, et teevad ise jooniseid,“ arutles õpetaja Meos.

Karl Meos nentis, et ka käsitööoskus on oluline, tehnika arengut aga eitada ei saa ning kool peab igal juhul ajaga kaasas käima. Mida, nagu kasutusse võetud uudne seadegi tunnistab, praegu väga edukalt tehakse.