Sõmerul räägiti energiavaldkonna tulevikust
Viimatise Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu üldkoosoleku esimene pool oli avatud kõigile huvilistele – juttu tehti tuuma- ja tuuleenergiast.
Liisi Kanna
Väikese tuumareaktori rajamise võimalikkusest Kundasse oli rääkimas Fermi Energia OÜ juhatuse esimees Kalev Kallemets. Sarnane ülevaade anti möödunud aasta lõpul ka Viru-Nigula vallavolikogu koosolekul, mille tulemusel kerkis ka VIROL-i liikmete soov samuti tuumareaktori kasutuselevõtu võimaluse arendamisega tegeleva ettevõtte esindajatega kohtuda.
Tutvustust oli Sõmeru keskusehoonesse kuulama tulnud hulk külalisi ning Viru-Nigula vallavanem ja VIROL-i juhatuse esimees Einar Vallbaum käis välja edaspidi suurema ürituse korraldamise mõtte. „Tulevikku silmas pidades ma vaatan, et tuleb teha üks suur konverentsipäev, kus saab rääkida nii tuule-, päikese- kui tuumaenergiast ja kõigest muust,“ lausus Vallbaum, kes leiab, et tuumareaktori kui tänaste lahenduste tõsise alternatiivi üle tuleb arutada.
Väikereaktor
Kallemets kirjeldas ettekandes kliimasoojenemisega seotud probleeme ning nentis, et tuuleenergia arendamine on vajalik, kuid tuul paraku ei puhu koguaeg. Seejärel andis ülevaate tuumaenergeetikaga seotud olukorrast-tegevustest maailmas. Kokkuvõtteks väitis arendaja: „Meie ainuke valik saab olla väikereaktor, suured tuumajaamad ei ole meie jaoks võimalus.“
Minituumareaktorite, mille poole Fermi Energia OÜ vaatab, loamenetlused Kanadas ja Ameerika Ühendriikides alles käivad ning enne nende valmimist ei ole veel juttu ühestki kindlast lahendusest. „Me ei saa teha tehnoloogia valikut enne, kui need reaktoritüübid on loamenetluse läbinud, tegelikult valmis ehitatud ja saanud tootmisloa,“ kinnitas Kallemets, lisades, et Eesti riik peab enne ka välja töötada õigusliku aluse. Selle kõigeni läheb vähemalt kuus-seitse aastat.
Siiski võib väikereaktorite iseloomustuseks esile tõsta, et ühe sellisega saaks arvatavasti katta neljandiku Eesti vajadusest.
Kunda kui asukoha eelistena tõi Kallemets välja näiteks pika tööstuslik ajaloo ja tööstusliku tänapäeva, soojusenergia tarbimise tööstuste poolt ja ka kaugküttevõimaluse, kaks mitte väga kaugel asuvat alajaam ning selle, et puuduvad tugevad looduskaitsepiirangud ja ohtlikud objektid.
Ühe potentsiaalse paigana kõlas Kunda kõrval ka Pladiski. Selgeks aga sai, et asukohta valik on riigi otsustada, kui asi nii kaugele peaks jõudma.
Tuulepargid
Teisest suunast, tuuleparkide arendamisest, rääkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik.
Nimelt otsustas riik investeerida uue radari soetamisse, mille tulemusel kaovad 2024. aastal Kirde-Eestis teatud alal kõrguspiirangud, mis on senini tuuleparkide rajamisel takistusi seadnud.
Riik on koostanud esialgsed kaardid, kuhu sellel alal tuuleparkide rajamine võimalik oleks. „Tuleb muidugi silmas pidada, et me ei räägi ainult kõrgusepiirangutest, ka looduskaitselised piirangu ja rohealad on sinna sisse arvestatud, muidugi ka tuulikute paiknemine Kaitseministeeriumi vaates. Radari lisamine elimineerib ühe takistuse,“ sedastas Kaasik. „Seda kaarti tasub võtta väga esialgse sisendina. Siin pole arvestatud väga paljude asjadega,“ jätkas projektijuht. Riigi soov on, et omavalitsused paneksid oma planeeringutes paika täpsed potentsiaalsed asukohad.
Lääne-Virumaast jäävad eeldatavasse vabanevasse alasse Haljala, Viru-Nigula, Rakvere ning Vinni vald, teised puutuvad kokku vaid otsapidi ning sisuliselt see neid ei puuduta.
Lisaks märkis Kaasik, et aprillis saab valmis taluvustasu analüüs ning siis hakatakse detailsemalt tegelema küsimusega, milline võiks olla tasu omavalitsusele, kus tuuleparki arendatakse. „Et kohalikud omavalitsused saaksid sellest kasu, kui suur arendaja tuleb sinna projekti läbi viima ning et kogukond tajuks arendusest tulenevat kohalikku kasu,“ selgitas ta eesmärki.
Kalev Kallemets ettekannet tegemas. Foto: Liisi Kanna
