Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus võiks alata 2019
Teisipäeval toimus Aaspere külakojas Tallinn-Narva maantee Aaspere-Haljala teelõigu eskiisplaani avalik tutvustus. Eelprojekt on paljuski lahtine ning lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus.
Liisi Kanna
Kõne all oli ümberehituse eelprojekt, mis koostati juba aastatel 2008/2009. „Sel ajal koostati üle riigi palju projekte nii-öelda varuks,“ selgitas Maanteeameti Ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi.
„Sellest projektist on juba Ühtekuuluvusfondi rahastuse toel realiseerunud Haljala liiklussõlm, koos umbes 1,5 kilomeetrise 2+2 teelõiguga. Hetkel on planeeritud teelõigu ehitus valitsuse poolt kinnitatud memorandumi alusel eraldatavast lisarahastusest. Objekti maksumuseks prognoosime umbes 15 miljonit eurot,“ täpsustas ta.
Kuna tegu just nimelt eelprojektiga, on paljud küsimused veel lahtised. Nii ei ole selge, kas plaanitav teelõik tuleb neljarealine või 2+1 lahendusena, mille puhul lisandub sõiduradadele vaheldumisi möödasõiduks mõeldud kolmas sõidurada. „Kas ehitatakse 2+2 või 2+1 teelõik, võiks selguda hiljemalt järgmiseks kevadeks,“ märkis Palmi.
Ümberehitustöödega loodetakse alustada 2019. aastal ja projekt peaks valmima aastal 2020.
Haljala vallavanem Leo Aadel peab ümberehitust väga oluliseks. „Valla seisukohalt on ligi 9 km pikkuse eelistatult 2+2 maanteeprojekti elluviimine väga oluline ja vajalik, kuna muudab rahvasuus nimetatud surmatee liiklusohutuks eluteeks.”
Kohalviibinutel oli ka mitmeid muudatusettepanekuid. Suurt tähelepanu pälvis nn kogujatee asukoht. Tee, mis kogub kohaliku liikluse kokku ja suunab liiklussõlme, on algse lahenduse järgi kavandatud kulgema kinnistute vahelt läbi küla. Kohalikud elanikud avaldasid aga soovi, et kogujatee rajataks maanteega paralleelselt.
„Kogujateede ehitamine olemasoleva tee kõrvale on väga hea mõte ning kui see kohalikele sobis, siis me püüame nii ka teha,“ sedastas Palmi. „Tulemus oleneb sellest, kas sellega kaasneb lahendamatuid maaküsimusi või mahutub tee hoopis olemasolevale transpordimaale ära.“
Murekohana tõstatati ümberehituse mõju jalakäijatele, kuna uue maantee ületamiseks tuleb läbida pikem vahemaa ning ka bussipeatuste asukohad muutuvad.
Kuidas täpselt Aaspere liiklussõlmes jalakäijate liikumine lahendatakse ning kas Aaspere ja Haljala vahele tuleb eraldi tee alt läbipääse jalakäijatele ning ratturitele, ei ole lõplikult paika pandud.
„Aaspere eritasandiline liiklussõlm tagab küll tulevikus parema liiklusohutuse kõigile liiklejatele, kuid toob kaasa mõningase ebamugavuse pigem jalgsi liiklejatele ja bussireisijatele,“ tõdes ka Aadel, lisades, et kõigi osapoolte jaoks parimate lahenduste leidmiseks tuleb koostööd teha.
Maanteeameti Ida regiooni ehitusosakonna projektijuht Marko Aava märkis, et miski pole veel nö kivisse raiutud, kohalike ideid tuleb analüüsida ning lõplikud lahendused selguvad projekteerimise käigus. „Kõik ettepanekud tuleb ka kirjalikult esitada. Meie vastame ning põhjendame, kas arvestame neid ja kui ei, siis miks.“
Ümberehituse eelprojekti tutvustasid kohalikele Maanteeameti Ida regiooni ehitusosakonna juht Anti Palmi (seismas) ja projektijuht Marko Aava (laua taga istumas). Foto: Liisi Kanna
