Aasta abilinnapea ametis

Kuulutaja kohtus Rakvere abilinnapea Triin Varekuga, et korraks aeg maha võtta ja vaadata tagasi möödunud töisele aastale.

Seidi Lamus-Tšistotin

Meie oleme sinuga varem kohtunud ja on inimesi, kes sind teavad. Aga on ka neid, kes ei tunne sind. Triin, kes sa oled?

Olen Rakveres sündinud Virumaa tüdruk, kellele valijad usaldasid abilinnapea ameti. Mul on kõrgharidus rahvusvahelises ärijuhtimises ja magistrikraad sotsiaaltöös. Kogemused erasektorist ja mittetulundusühingu juhtimisest. Olen ema kahele lapsele ja kaasa oma mehele, tütar isale ja õde vennale. Eks me võime seda loetelu pikalt jätkata, kuidas olen sõber, sugulane, tädi, töökaaslane jne.

Aasta tagasi samal ajal oli su elu teistsugune kui praegu. Mis muutunud on?

Aasta tagasi oli jah kõige kiirem valimisperiood ja pikad päevad, palju kohtumisi, telgikampaaniad ja kõik sinna juurde kuuluv. Olin ettevõtte juht, töö sisu oli täiesti erinev. Nüüd ma ettevõtlusega ei tegele. Tööd on palju, kuid see aasta on olnud väga põnev! Nii palju uusi teemasid, tutvusi ja väljakutseid. Tunnen, et olen väga palju õppinud.

Kas oled oma valikuga rahul?

Mina olen hästi rahul ja loodetavasti on rahul ka minu valijad. See aeg ei ole olnud pikk, mul ei ole ette näidata midagi käegakatsutavat, kuigi praegune koalitsioon on päris hästi oma lubadusi järginud ja mitmeidki neist selle lühikese ajaga juba ka täitnud. Ma väga esinema ja kirjutama ei kipu, kui just tõesti vaja ei ole, olen selles suhtes ilmselt tagasihoidlikum tüüp. Pigem teen, kui räägin. Pean olulisemaks pühenduda, asjad endale selgeks teha. Erasektorist avalikku tulles on olnud vaja sisse elada. Minu valdkondades on näiteks sotsiaal- ja ka haridusvaldkond sellised, kus kõik tegevused ei ole nii selgelt nähtavad ning ei jõua ka info inimesteni, aga muresid, arutelusid ja tööd jätkub. Töö käib!

Rakverel on käsil mitmeid suuri investeeringuprojekte, millega enamus linnavalistuse juhtkonnast ja ametnikest on ühte või teistpidi seotud. Vallimäe arendus, Pikk tänav, Pärdi muusikamaja. Eks püüame jätkata eelmise valitsuse algatatud projekte ja leida võimalusi ka uute jaoks. Väga intensiivne aeg on olnud ja ilmselt nii see ka jätkub.

Mis need sinu valdkonnad täpsemalt on?

Üldiselt kultuur, sotsiaal, haridus ja sport. Tegelikult ka tervishoid. Rakvere kuulub Eesti Tervislike Linnade Võrgustikku, samuti on valmimas uus esmatasandi Tervisekeskus perearstidele – ka nende teemadega tegelen. Ja need esmalt mainitud neli tähendavad seda, et kõik linna allasutused on n-ö minu haldusalas – Rakvere Spordikeskus, Rakvere Spordikool, Rakvere Muusikakool, Rakvere Avatud Noortekeskus, Rakvere Kultuurikeskus, Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ja Gümnaasium, Rakvere Põhikool ja 3 lasteaeda ning Lääne-Viru Keskraamatukogu ja Sotsiaalkeskus. Viimasel on mitu hoonet, sh ka kodutute varjupaiga teenus. Kõigi nende asutuste lõikes on sisutegevusi ja teemasid, millega tuleb tegeleda päris palju ja erinevaid. Õnneks on asutuste juhid asjalikud ja hakkajad ning igapäevaste tavaküsimustega tegeletakse ikka majades iseseisvalt.

Kas on õnnestunud alus panna ka mõnele uuele algatusele?

Võin öelda, et minu ettepanekul on Eesti Vabariigi juubeliaasta auks Rakveres tomunud linnavalitsuse valges saalis EV100 kontserdid, mille põhikulu on linn enda kanda võtnud ning piletihind linnarahvale on väga sümboolne. Kontserdid on hästi omaks võetud ja üldiselt on saal rahvast täis olnud. Samuti esimest korda toimunud sügislaat, mis sai Kultuurikeskuse poolt nimeks Tšilli laat. Inimesed tundsid huvi, et võiks midagi sellist olla ja kuna järgmisel aastal ei saa me Pika tänava arenduse tõttu linnapäevade laata Pikal tänaval teha, soovisime ära katsetatada uue koha. Ilm oli vihmane, kuid laada tagasiside on olnud väga positiivne. Loodetavasti on sügisandide müüjaid järgmisel aastal ka rohkem.

Tegin ettepaneku ka linnavalitsuse välikontoriteks, et inimesetele ise lähemale tulla. Kahel augustikuu neljapäeval olime meeskonnaga Lennuki tänaval ja kesklinnas, bussijaama taga. Uudistajaid jagus, kuigi küsiti ka, mis erakonnast me oleme. Eks tundus kummaline nii mõnelegi, et miks linnavalitsus telgikampaaniat teeb, seda teevad ju erakonnad. Kuid saime jagada infot meie allasutuste kohta, millal on erinevatel ametnikel vastuvõtuajad ja nii mõnigi kodanik sai oma küsimusele ka kohe sealsamas vastuse.

Eks on veel teemasid, mille puhul ma ei saa kogu au endale võtta. Järgime ka koalitsiooni lubadusi ja püüame neid täita. Üks mida isiklikult ka oluliseks pean, on kindlasti linnaleht, Rakvere Sõnumid, mis toob linnaelanikeni just olulise info linna arengutest, toetustest jms.

On sul mõni lemmikteema või murekoht, mis rohkem südamel? Mis seniajani kõige raskem on olnud?

Tõesti unistan, et arendustegevusteks oleks rohkem aega. Oluline on linna elukeskkonna parendamine terviklikult ja siis ka selle turundamine ja väljapoole müümine. Ja rohkem tuleb esile tuua seda, mis on hästi. Ajakirjanduses häirib mind sageli see, et keskendutakse negatiivsele. Ja siis on nurin, et inimesed on pessimistlikud ja isegi õelad, aga kui me ise seda külvame? Rakvere on kõvasti arenenud ja meil on ilus, turvaline linn, kus on väga mitmekeskised võimalused kõigile vabaaja veetmiseks, õppimiseks, elamiseks. Teater, kino, SPA, huvikoolid jne jne.

Kõige raskem on reaalselt praeguses töös aga see, kui inimene vajab abi ja sa mõistad, et sa ei saa teda tegelikult aidata. Mõne määruse, seaduse, normi või piirmäära tõttu. Kas on abivajaja sissetulek antud piirmäärast mõnikümmend eurot suurem, et ei mahu toetusesaajate alla. Või on parasjagu kõik sotsiaaleluruumid ja korterid hõivatud ning puudub võimalus koheselt elukohta pakkuda vms. Või on teenusejärjekorrad ilmatuma pikad. Abivajaja vajab abi ju kohe. Ja kui kohe ei saa, siis.. on halvasti.

Keerulised on ka juhtumid lastekaitse valdkonnas, kus pere ei tee koostööd või puudub vanematel endal vastav sotsiaalne võimekus, et hakkama saada iseenda, selmet siis käitumisraskustes lapsega. Ja ikka kiusamisprobleemid ja mittesekkumine. Abivajajatest mitte teatamine ja kiusamise pealtvaatamine on tegelikult nendes tegevustes osalemine.  Hea koostöö ja erinevate osapoolte kaasamine juhtumikorralduses varakult annab võimaluse muidugi abivajajaid aidata ja suunata ka vajalikele teenustele. Antud valdkonnas on linnavalitsuses ja Sotsiaalkeskuses meil suurepärased spetsialistid, nii et julgelt innustan inimesi tegema koostööd ja abi küsima.

Kuidas on lood haridusvaldkonnaga? Millised muutused ees ootavad?

Oleme volikogu esimehe ja linnapeaga paar nädalat tagasi kohtunud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega ning Riigigümnaasiumi teemat arutanud. Ministeeriumile edastati volikogu otsus, pakkuda Koidula 11b kinnistut uue gümnaasiumi rajamiseks ja läbirääkimistel arutasime ajaraafikut, mis hõlmab järgmisi samme. Ministeerium on ettevalmistamas lepingut. Kõik protsessid võtavad aega.

Rakvere jaoks väga olulise tähtsusega saabki olema põhikoolivõrgu korrastamine, kui gümnasistid liiguvad meie koolidest välja ja linna praegused gümnaasiumid jäävad põhikoolideks. Ees on palju erinevaid otsuseid, kuid neist on tõesti natuke liiga vara rääkida. Soov on 2019.a eelarves/lisaeelarves leida vahendid, et alustada koolides samm-sammult siseremondiga ja õpikeskonna tänapävaseks muutmisega. Õppetöökorraldusliku poole pealt ei muutu aga enne 2021-2022. aastat, kui Riigigümnaasium valmis saab, mitte midagi. Koolijuhtidega on väga hea koostöö ja kõik aitavad kaasa mõelda, et pakkuda tulevikus linna põhikooli lastele parimaid õpivõimalusi.

Kui erinevad nendes sektorites töötamised siis on, kas ettevõtlus ja erasektor või avalik sektor?

Raske on võrrelda võrreldamatuid, sest alati on oma plussid ja miinused. Olen seda ka varem öelnud, et konkreetselt minu varasem töö oli selline, kus ma enamasti tegin kõike ise ja üksi, kellelegi midagi delegeerida ei olnud. Nüüd on terve meeskond, inimesed, kes ongi oma ala spetsialistid ja kellega saab teemasid arutada ning koos teha. See meeldib mulle! Muidugi on protsessid väga erinevad. Erafirmas teed otsuse ja tegutsed. Avalikus sektoris läheb mõnest otsusest tegudeni väga palju aega, sest komisjonid annavad oma arvamuse, paljut peab linnavalitsuse istungile panema, teatud otsused teeb jällegi volikogu. Siis on pakkumiste tähtajad, hanked jms, mis kõik nõuab aega. Ja eelarve. Rahakotiga tuleb ju igas olukorras arvestada. Soove võib olla suuri ja häid, kuid paraku raha nende täitmiseks ei jätku.

Tööd on palju, sinu valdkonnas on üritusi tihti ka nädalavahetustel ja õhtustel aegadel. Kas pere ja sõprade jaoks leiad ikka aega? Kuidas perel läheb?

Tänan küsimast, kõigil läheb kenasti.

Tegelikult on mul vedanud, sest kultuuriüritused ja sündmused, kus sageli nö tööpäeva väliselt pean käima, mulle ikkagi meeldivad! Olen alati olnud suur kultuuritarbija. Kahjuks on aga kattuvad sündmused ja kui olen juba lubanud kellelegi tema üritusele minna, siis järgmisele tuleb ära öelda. Alati igalepoole ei jõua. Kui mind ei ole, siis on selleks ka põhjus.

Kuid aega on inimestel ju sama palju, vahel on tegemist lihtsalt rohkem. Pere ja sõprade jaoks võtan aega. Mulle meeldivad nö laisad pühapäeva hommikud, kui kuskile kiirustama ei pea ja saab lihtsalt olla ja rääkida. Kui mõni päev on väga pikk, kohtumised, koosolekud, jõuan koju uneajaks, siis suhtleme omavahel ka päeva jooksul whatsappis. Üldiselt püüan laste tegemistega kursis olla, aga nad on hakkajad ja iseseisvad, olen uhke. Samuti on mul tubli ja toetav mees, kes kõigis kodustes tegemistes teeb nüüd mulle juba silmad ette, lihtsalt sel põhjusel, et ta on praeguse elukorralduse juures rohkem kodus ning talle meeldib tegutseda. Sõbrad peavad ise aktiivsemad olema ja ennast natuke rohkem meelde tuletama, enam ei ole alati mina see, kes mõne aja möödudes esimesena ühendust võtab. See on võibolla muutunud. Aga endiselt võõrustan ise hea meelega külalisi, katan lauda ja kokkan ja järgin ikka oma armsa vanaema eeskuju – ärgu lahkugu keegi sinu juurest halva tuju või tühja kõhuga!         

Mis on see, mis sinus veel peidus on ja mis eriti välja ei paista?

Peita ja varjata mul midagi ei ole. Olen pigem hästi avatud suhtleja ja olen valinud olla sõbralik,mis inimestele vahel tundub kuidagi lihtsakoeline. Aga see ei tähenda seda, et ma endast alati kõik esile toon. Samas ei ole ma ka kõige tagasihoidlikum inimene. Eks väike salapära võib ju säilida.. Pigem võibolla minu selline..sisemaailm, mis on suurem, kui paistab. Vahel jõuab midagi kirjaridadena paberile.. sahtliluuletustena. Neid on kogunenud, mõnda olen avalikult ka jaganud.

Varsti on jälle valimised, sind oli ühel plakatil juba näha. Kas see tähendab, et kandideerid Riigikokku?

Selline ettepanek on mulle tõesti tehtud ja olen oma nõusoleku andnud. Järjestus ei ole veel paigas ja teisi nimekirja kuulujaid ei ole minul õigus avalikustada. Eks ole siingi igal asjal oma aeg.

Miks sa kandideerid? Rakveres on ju siiski veel palju teha või…?

Olen nõus. Ka linnas jagub tööd ja see, mida ma praegu teen, on mulle südamelähedane ning tähtis. Samas usun, et minu kogemused erasektorist, mittetulundusühingu tegevusajast ja nüüd, küll lühikest aega, aga lisaks avalikust sektorist, annavad mulle päris hea ülevaate tervikpildist – mis on vajaka, kus saab paremini. Mul on ka väga hea eeskuju oma isa näol. Mulle meeldis see, kuidas tema Riigikogus tööd tegi ja nn Riigikogu vabal nädalal viibis maakonnas, külastas omavalitsusi ja kohtus inimestega ning võttis info vahendamist KOVi ja riigi vahel tõsiselt, aidates kohalikul tasandil lahendusi leida.  Kui osutun valituks, ei kao ma kuskile, siis on mul just suurem võimalus olla olemas kogu Virumaa jaoks ja riigi tasandil enam kaasa rääkida. Olen väga kohusetunldik ja olenemata tööst, mida ma teen, teen pühendumisega.

Huvitav, millest kõneleme sinuga aasta pärast, mis sa ise arvad?

Oi, ennustama ma küll ei hakka. Elus kipuvad asjad minema ikka nii nagu nad minema peavad. Magavale kassile hiir suhu ei jookse st, et ise tuleb ikka tegus ja töökas olla, aga mulle tundub, et saatus ei soosi mitte ainult julgeid, ja inimesed ei oota pelgalt säravaid loosungeid, vaid hinnatakse ka siirust ja värskeid ideid. Kindlasti teeme toreda intervjuu!