Aasta linnuks valiti rasvatihane

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Ühtegi tihaseliiki pole ei Eestis ega Lätis seni aasta linnuks valitud, küll aga on rasvatihasel olnud au olla aasta lind 2000. aastal Venemaal.

Ülle Kask

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, kes on Eesti üks tavalisemaid ja tuntumaid linde ning samas kõige põhjalikumalt uuritud linnuliik maailmas.

Rasvatihane (ladina keeles Parus major) on linnuliik tihaslaste sugukonnast. Tal on nii palju eritunnuseid, et tema määramisel on võimatu eksida.

Rasvatihase tunneb kergesti ära

Kõige enam tuntakse lindu kollase kõhu järgi. Üle kollase kõhualuse jookseb nokast sabani lai must triip, mis isaslinnul on ühtlane ja laiem, emaslinnul aga kitsam ja katkendlik.

Rasvatihasel on valged põsed ja must pealagi, millelt lähtuvad mustad triibud ääristavad valget põske ja ühinevad kõhualuse triibuga. Linnu selg on roheline, tiivad ja saba aga sinakashallid, saba äärmised tüürsuled valged.

Rasvatihane on põline metsalind, kes on õppinud inimestega läbi saama. Talvekülmade saabudes, kui metsas toitu napib, tulevad nad asulatesse ja linnadesse, kust leiab alati mõne rõdunurga või väikese tühiku, kuhu ööseks pakase eest varjule pugeda.

Toitugi leiab linnast hõlpsamini. Toidumaja ning pekitükk ja rasvapall meelitavad linde aedadesse ja kortermajade juurde.

Leidlikud ja õppimisvõimelised linnud

Rasvatihane on julge ja energiline lind. Ka tema õppimisvõime on suur. Üsna pea taipab ta, millal talle toitu välja pannakse ja kes seda teeb. Võib juhtuda, et nädalavahetustel suvilas käiva pererahva automürin paneb linnud juba kogunema. Samuti on rasvatihased õppinud talvelõpu päikeselistel päevadel mesipuust mesilasi püüdma. Nad lihtsalt koputavad vastu taruseina ja ootavad lennuava juures, kuni keegi uksele tuleb. Priske mesilane on päris hea vaheldus üksluisele talvisele toidule.

Rasvatihane on tõeline kevadekuulutaja. Tema lauluperiood algab juba jaanuaris-veebruaris, kestab juulini ja septembris laulab ta jälle.

Talvel võib päikesepaisteliste ilmadega kuulda tema võidukat rütmilist laulu: tsi-tsi-tsüü, tsi-tsi-tsüü või tri-tsat, tri-tsat. Linnul on ka hulgaliselt erihäälitsusi, kokku poolesaja ringis.

Kui välimuse järgi on lind hästi äratuntav, siis hääle järgi pole teda alati lihtne kindlaks teha. Rasvatihase ilus kolmesilbiline sitsikleidilaul on vahest kõige rasvatihaselikum ja tuntud juba vanadest headest aegadest.

Pesa jaoks sobiva õõnsuse otsimisel on rasvatihased väga leidlikud. Selleks võib olla aiapost, puuriit, jalanõu, toru või postkast. Maailmast on teada juhtum, kus linnud tegid pesa kaamelikoljusse.

Isaslind valib välja sobiva pesapaiga, kuid valmis ehitavad nad selle kaasaga koos. Aprillis muneb emalind 7-12 valget vähese punaka kirjaga muna ja asub hauduma. Isalind võtab enda peale kaasa toitmise. Enamasti pesitsevad linnud suve jooksul kaks korda.

Rasvatihase rahvapärased nimed on: Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits.

Kasutatud allikas: Eve Mägi. 101 Eesti lindu. Varrak. 2010.

AASTA LINNUD

Eesti Ornitoloogiaühingu valitud aasta linnud:

1995 – rukkirääk, 1996 – suurkoovitaja, 1997 – sookurg, 1998 – must-toonekurg, 1999 – kirjurähn, 2000 – suitsupääsuke, 2001 – kiivitaja, 2002 – kodu- ja põldvarblane, 2003 – harakas, 2004 – valge-toonekurg, 2005 – kanakull, 2006 – hänilane, 2007 – luik, 2008 – teder, 2009 – kodukakk, 2010 – punaselg- ja hallõgija, 2011 – suitsupääsuke, 2012 – tüll, 2013 – nurmkana, 2014 – jäälind, 2015 –