Aasta õpetajad alla ei anna

Sõmeru keskusehoones tunnustas Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit tänavusi maakonna aasta õpetajaid ja hariduse toetajaid. Aasta õpetajaks valitute ühine joon on pidev enesearendamine ja oma ellusuhtumisega õpilastele eeskujuks olemine.

Katrin Uuspõld

Eelmise õppeaasta lõpuks esitati Lääne-Virumaa pedagooge aasta õpetaja 2022 tiitlile, sel nädalal  kuulutati välja maakonna laureaadid, kes kandideerivad edasi üle-eestilise aasta õpetaja tiitlile. Samuti anti välja maakondlikult parima noore õpetaja, aasta hariduspere ja elutöö tunnustused.

Elutöö auhinna pälvis Kadrina keskkooli matemaatika, keemia ja arvutiõpetuse õpetaja Mari Onton.„Õpetajana on Mari järjekindel, hooliv, väga tagasihoidlik, kelle tegemisi-toimetamisi kinnitavad tema õpilaste head tulemused maakondlikel aineolümpiaadidel, kus on saavutatud aastaid esimese viie hulka kuuluvaid tulemusi nii keemias, matemaatikas kui ka informaatikas,“ iseloomustasid teda kolleegid. „Alati on Mari see, kes keerulisemadki probleemid lihtsaks muudab ja optimistlikult kõigele läheneb. Ta on musikaalne, laulab hästi, mängib viiulit, võtab osa kohaliku kogukonna kultuuritegevusest: laulab Kadrina segakooris, mängib kohalikus rahvapilliorkestris.“

Lääne-Virumaa aasta hariduspereks 2022 tunnistati pere, kus tütar Katrin Remiküll on Rakvere reaalgümnaasiumi (praeguse Rakvere Reaalkooli) eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tema vanemad Jüri ja Eda Peinar on olnud pedagoogid varasemalt. Eda Peinar on olnud Rakveres õpetaja üle viiekümne aasta, õpetades nii bioloogiat, perekonnaõpetust kui inimeseõpetust, ta lõpetas oma õpetajatöö eelmise õppeaastaga. Jüri Peinar töötas aga samas koolis aastatel 2000-2008, luues meediaõppekava ning õpetas teatri- ja meediaharu gümnasistidele ajakirjanduse aluseid.

Lääne-Virumaa aasta noor õpetaja 2022 tiitli võttis vastu Rakvere Gümnaasiumi (tänane Rakvere Vabaduse Kool) noor eesti keele õpetaja Emma Loore Sinitamm.

Ta on ühtlasi Rakvere Gümnaasiumi vilistlane, kes lõpetas kevadel Tallinna Ülikoolis eesti keele õpetaja bakalaureuse tasemel õppe ja tegi eelnevalt praktika just Rakvere Gümnaasiumis. Kui ühe õpetaja äramineku tõttu vajasid eelmisel õppeaastal mõned emakeele tunnid asendamist, tehti ettepanek just Emma Loorele.

„Mulle sobis see, et koormus oli väike, sain keskenduda mõnele tunnile,“ rääkis Emma Loore Sinitamm. Tänavu on tema õpetada juba rohkem klasse ja ta jätkab magistriõppes haridustehnoloogia õpingutega.

„Mulle noored väga meeldivad, raskeks teeb enese kehtestamine, aga küsin ja saan kolleegidelt abi,“ märkis Sinitamm. Rõõmsaid hetki jagub noore õpetaja töös rohkelt. „Õpetajate päeval tõid kaks poissi mulle kommi, ei oleks osanud oodata! Või kui õpilased mind kooli peal näevad, siis teretavad rõõmsalt ja räägime,“ tõi Emma Loore Sinitamm näiteks.

Ta märgib, et kuigi õpetaja amet ei ole lihtne, on kõik tema kursusekaaslased praegu õpetajatena tööl. „Järelkasvu on, pigem võib juhtuda, et tööle minnes saadakse aru, et see ei ole lihtne töö ja siis kaotakse ära,“ arutles ta. „Aga ma ei ole allaandja tüüp ja mulle väga meeldivad mu kolleegid, kes toetavad.“

Aasta gümnaasiumiõpetaja 2022 on Tamsalu Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hannele Valdok, kes on selles koolis õpetanud kolm aastakümmet.

Õpetajaks oldud aja jooksul on Hannele Valdoki sõnul muutunud palju. „Muutuma peabki, alates sellest, et muutuvad õppekavad, tulevad uued õpikud, tuleb palju uut kirjandust juurde. Ei tohi jääda kinni mingitesse meetoditesse ja pidevalt juurde õppida. Mis jääb samaks, on õpilased ning soov ja tahe panna nad rääkima, kirjutama, lugema ja sellest kõigest aru saama. On väga meeldiv tunne, kui sealt klassist tuleb sulle midagi vastu,“ rääkis Hannele Valdok.

Praegused väljakutsed on tema jaoks eesti keele õpeajana oma õpilaste õigekiri ja lugemus. „On oluline, et hoiame alles korrektse keele, märkame, millises situatsiooni millist keelt kasutada ning oskame vajadusel kasutada kõiki neid sõnaraamatuid, mis EKI (Eesti Keele Instituudi) lehel olemas on,“ arutles Hannele Valdok. Õpetajana rõhutas ta, et mida rohkem inimene loeb, seda suurem on ta sõnavara, teadmised, silmaring.

Aasta haridusteoks 2022 tunnistati eriliste laste kooli õpilaskoja loomine Porkuni koolis. Koolijuht Piret Tislar rääkis, et erikoolides kipub olema müüt, et õpilasesindust ei saagi olla, sest õpilased on erilised. „Mulle keerulised väljakutsed meeldivad. Kolm aastat tagasi kutsusime noored kokku, esimesed liikmed valisid õpetajad ise. Esimene lend läks väga hoogsalt käima. Sel õppeaastal alustas juba kolmas koosseis ja nüüd toimime täpselt nii nagu tavalistel valimistel: tuleb seada oma kandidatuur üles, tutvustada oma nägemust muudatustest koolis ning toimub hääletus valimissedelitega,“ selgitas Piret Tislar. „Me nimetame õpilasesindust õpilaskojaks, sest meie kooli sümbol on tigu ja teol on koda. Õpilaskoja nimeks ongi Väikesed Teod.“

Nii on näiteks teoks saanud mõte, et õhtupoolikul võiks kolis midagi tervislikku süüa – laste soovil smuutit. „Kokk tegi ettepaneku, et õpilased võiksid ise teha smuutit oma rühmaruumides. Kõik rühmaruumid said blenderid ja õhtuti tõepoolest ka smuutisid tehakse. Korraldati isegi smuutivõistlus,“ rääkis Piret Tislar ühest õpilaskoja „viljast“. Koolijuht rõhutas, et ei tasu peljata, kui lapsed ei saa aru või ei tule toime, vaid ideega tuleb lihtsalt aeglasemalt liikuda.

Korra kahe nädala tagant kohtuvad õpetajad õpilaskojaga ning arutatakse tekkinud mõtteid.

Hariduse sõber 2022 on AS Estonian Cell, kes on toetanud Kunda Ühisgümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning robootikaõppevahendite soetamisel, kaasa löönud koolis ettevõtluspäevadel ja kliimakõnelustel, samuti karjääripäevadel.

Õpilastele on pidanud korduvalt loenguid ettevõtte juht Siiri Lahe, kes on rääkinud tippjuhi väljakutsetest, tutvustanud oma ettevõtte tööd. Julgustanud õpilasi reaal- ja loodusaineid edasi õppima. Samuti on õpilastele esinenud ettevõtte keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov, kes on arutlenud keskkonnahoiu ja energiasäästulahenduste üle. Ettevõte on vastu võtnud õpilaste ja õpetajate ning kooli külaliste ekskursioone, tutvustanud haavapuitmassi tootmist.

Vabariiklike aasta õpetaja kategooriate Lääne-Viru laureaadid

GÜMNAASIUMIÕPETAJA

Hannele Valdok Tamsalu Gümnaasiumist

HUVIALAÕPETAJA

Velle Taraste Tamsalu Gümnaasiumist

KLASSIJUHATAJA

Merle Kiigemaa Väike-Maarja Gümnaasiumist

KLASSIÕPETAJA

Kaire Pajanen Rakvere Reaalgümnaasiumist (tänane Rakvere Reaalkool)

KUTSEÕPETAJA

Rein Rästas Rakvere Ametikoolist

LASTEAIAÕPETAJA

Kerli Inno Rakvere Triinu lasteaiast

PÕHIKOOLI AINEÕPETAJA

Kadri Mark Sõmeru Põhikoolist

TUGISPETSIALIST

Kristiina Nõlvak Kungla lasteaiast

ÕPPEASUTUSE JUHT

Marje Eelmaa Väike-Maarja Gümnaasiumist

HARIDUSE SÕBER

as Estonian Cell  

HARIDUSTEGU

Eriliste laste kooli õpilaskoja loomine – Porkuni Kool, Piret Tislar

Maakondlike kategooriate laureaadid

ELUTÖÖ AUHIND

Mari Onton Kadrina keskkoolist

HARIDUSPERE

Katrin Remiküll ja tema vanemad Jüri ja Eda Peinar Rakvere Reaalgümnaasiumist (tänane Rakvere Reaalkool)

NOOR ÕPETAJA

Emma Loore Sinitamm Rakvere Gümnaasiumist (tänane Rakvere Vabaduse Kool)