Advokaat annab nõu: millal ja kuidas likvideerida ettevõtet?
Kui omanik ei soovi ettevõtet töös hoida, tasub selle tegevus lõpetada. Vastasel juhul tuleb ka tegevusetu ettevõtte peale kulutada nii aega kui raha, rõhutas advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.
Ta selgitas, et juriidilist isikut saab lõpetada kas omanike poolt vabatahtlikult või sundlõpetamisega kohtu poolt. Mõlemal juhul lõppevad protsessid äriregistrist kustutamisega.
„Avalikkus seostab ettevõtte likvideerimist ekslikult firmamatjate tegevusega. Vabatahtliku likvideerimise eesmärk on korrektne ja seaduskuulekas käitumine ning tänu sellele ka ettevõtte ja omanike maine hoidmine. Firmamatjate eesmärk on aga vastupidine – äritegevuse konserveerimine ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine, et saavutada ettevõtte sundlõpetamine kohtu poolt,“ täpsustas Kivi.
Ettevõtte vabatahtlik likvideerimine algab lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osanike poolt. Üldjuhul määratakse otsusega ka likvideerijad ning otsus kantakse äriregistrisse.
Vabatahtlikul likvideerimisel müüakse ettevõtte vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded ja jagatakse allesjäänud raha osanike vahel. Ehkki seadus näeb ette ettevõtte vara müümise, siis omanike kokkuleppel võib vara jääda müümata. „Praktikas jääbki suur hulk vara müümata ning see jagatakse otse omanikele, sest omanikud oskavad saada sellest suuremat kasu,“ lisas Kivi.
Kui nõuete rahuldamise ja varade müügi protsess on läbi, koostab likvideerija likvideerimise lõppbilansi ja vara jaotusplaani. Kui kõik toimingud on tehtud, läheb ettevõte teatud puhveraja möödumisel äriregistrist kustutamisele. Kui kõigi nõuete rahuldamiseks ettevõtte varast siiski ei piisa, on likvideerijad kohustatud esitama pankrotiavalduse kohtule.
Korrektse likvideerimise läbiviimiseks soovitas Hedmani advokaat võimalusel pöörduda nõustaja poole. Iseseisvalt likvideerimisel võib näiteks juhtuda, et pärast ettevõtte kustutamist leitakse märkimisväärne vara, mis jäi likvideerimismenetluse käigus jagamata või võõrandamata või maksukohustus jäi korrektselt arvutamata. Avastatud vara müügiks või jagamiseks peab algatama täiendava likvideerimise, milleks tuleb esitada vastav taotlus kohtule.
Tegevusetu ettevõtte hoidmine maksab raha
Ka tühjalt seisva ettevõtte omanikud on vahel sunnitud sellele kulutama raha ja aega, sest majandusaruannete esitamata jätmine võib kaasa tuua trahvi nii ettevõttele kui ka selle juhatusele.
„Registripidaja on asunud aktiivsemalt trahvima n-ö magavaid ettevõtteid, kes ei täida oma seadusest tulenevat majandusaasta aruande esitamise kohustust. Lisaks võib kohus ettevõtte sundlõpetada ning siinkohal tasub omanikel arvestada, et ettevõttele kuuluva varaga tehingute tegemine on pärast sundlõpetamist keeruline,“ loetles Kivi riske. „Trahviriski maandamiseks on tugevalt soovitatav mitte jätta ettevõtteid unarusse, vaid need seadusega kooskõlas likvideerida,“ lisas ta.
Kuulutaja
