Ajalooline Viitna Kõrts külastajate nappuse üle ei kurda

Mõned aastad tagasi jäi Viitna Kõrts uue maantee ehituse tulemusel suuremast liiklusvoolust eemale. Klientide arvukus on tänaseks taastunud ning kõrtsipidajad peavad rahulikumat keskkonda hoopis positiivseks. Eesti suurima puukõrtsi külastajatel on võimalik tellida nii rahvusroogi kui kiirtoitu.

Liisi Kanna

Kõrts hoonena on ehitatud aastatel 1798-1802 ning algselt oli tegu kõrtsi-hobupostijaamaga. „Usun, et paljud inimesed külastavad meid hoone pärast, see on ajalooväärtus,“ sõnas ettevõtte juhataja Evelyn Kari.

Hoone on vähemalt kaks korda põlenud. „Viimane põleng toimus 1989. aastal. Seejärel taastati kõrts täies mahus ligilähedase koopiana,“ jutustas Kari. „ Peale seda on säilinud põhimõtteliselt sellisena, nagu tookord taastati. Uuendusi on siiski tehtud.“

Kaks ja pool aastat tagasi vahetusid kõrtsi omanikud. Sellest ajast alates on tehtud hulganisti remonditöid. „Investeeringud sellesse, mida vaja veel teha, on väga suured. See on vana maja ja muinsuskaitse all. Kõik tegevused peavad olema muinsuskaitsega kooskõlastatud.“

Juhataja meenutas, et varem on kõrtsihoones tegutsenud ka pood ja postkontor. „Seda, kui kauplus siin oli, ma ise ei mäleta. Aga postkontor suleti 4-5 aastat tagasi.“

Igaühele midagi

Praegu paikneb Eesti suurimas tegutsevas puukõrtsis ühtaegu kolm eristiilis söögikohta: restoran, bistroo ja välikiosk.

„Idapoolses otsas on rahvusrestoran. Seal pakume põhiliselt eesti toite, aga natukene on laenatud ka naabritelt, näiteks seljanka,“ tutvustas Kari.

„Maja keskosas paikneb bistroo, kus pakume traditsioonilisi bistrooroogasid, mida kõik inimesed söövad ja mida kiiresti saab. Bistroos asub ka käsitöölett, mis suunatud Eesti käsitööd hindavale inimesele.”

Läänepoolses küljes asub välikiosk.  „Seal pakume kebabitoite, mis on juba Lõuna-Euroopast pärit mõjutustega. Müügil on ka hamburgerid ja hotdog´id, need on sellised toidud, mida möödasõitjal kerge kaasa haarata,“ sõnas juhataja.

Sellise jaotuse eesmärgiks on kõikidele klienditüüpidele midagi pakkuda. „Restorani külastavad suvel peamiselt turistid. On ka kindel klientuur, eesti inimesed, kes teavad, mida pakume, ja tulevad sellepärast siia,“ seletas Evelyn Kari.

„Bistroos käiakse kiirel lõunal. Argipäeviti on kindel klientuur, nädalavahetusel külastavad möödasõitjad. Kioskis käib absoluutselt igasuguseid inimesi – turiste, ekskursante, nende hulgas lapsi jne.“

Toitlustatakse ka etteteatamata saabunud gruppe

Juhataja sõnul on juhukliente pärast uue maantee ehitust küll veidi vähem, ent see ei ole märkimisväärne erinevus. „Klientide kadu oli tuntav vahetult peale seda, kui tee ringi tehti. Teemärgid ei olnud siis konkreetsed ja inimesed ei teadnud, kuidas siia saab. Klientuur on nüüd taastunud.“

Põhimaanteest kõrvalejäämist võib Kari sõnul isegi positiivseks pidada. „Olen täheldanud, et see on isegi plussiks. Inimesed saavad õues rahulikult süüa, ei ole seda meeletut liiklust enam. On rahulik ja vaikne. Enne oli hästi palju müra.“

Juhataja sõnul külastab Viitna Kõrtsi väga palju turiste, iseäranis suveajal. „Turistid tulevadki sellepärast, et meie maja võtab korraga vastu väga suuri rahvamasse, isegi siis, kui ei ole ette tellitud. Bussifirmadel on oma siseinfo, mille põhjal nemad teavad, et Viitna bistroosse võib alati tulla ette teatamata.“

Suuremat klientide kadu kui teeehitus on põhjustanud Vene turu äralangemine. „Neli-viis aastat tagasi oli põhiklient venelane Venemaalt. Tänasel päeval see enam nii ei ole. Usun, et terve Eesti ja ka Euroopa kannatab selle all.“

Selliseid päevi, mil ühtegi külastajat ei käiks, ei ole Kari sõnul isegi mitte talvel. „Hoiame kasvõi selle ühe inimese pärast lahti, et ta tuleks teinekord jälle ja võtaks ehk kellegi kaasagi. Oleme aasta ringi iga päev avatud.“

Väliüritustele vastu ei saa

Ühel nädalalõpul kuus peetakse ka elava muusikaga üritusi. „Alguses proovisime igal nädalalõpul esineja kutsuda. Siin ümberkaudu on tegelikult palju selliseid kohti, kus toimuvad elava muusikaga peod, nii otsustasime kliente konkurentidega jagada ja kord kuus sellise peo organiseerida.“

„Üldiselt kutsume esinejad, kes meie kõrtsi stiiliga sobivad. Päris kõik ei sobi. Juunis ja juulis oleme aga esinejatega pausi teinud. Möödunud aasta näitas, et väliüritustele me vastu ei saa, eriti ilusate ilmadega,“ põhjendas Kari.

Suvel korraldatakse kõrtsis rohkem eraüritusi. „Peetakse sünnipäevasid ja pulmi. Lisaks suurele saalile on meil matsikamber, kuhu mahub 45 inimest. Pakume ka catering´i,“ tõi juhataja võimalusi välja.