Akende erinevad tüübid ja kuidas teha õige valik

Uute akende valimisel tuleb esitada endale terve rida küsimusi ning alles neile vastamise järel tasub hakata aknatootjatele päringuid tegema. 

Esmalt peaks ära otsustama akna materjali ehk tegema valiku plastik-, puit-, alumiinium- või puitalumiiniumist akende vahel. 

Seejärel mõelda selgeks, kas eelistada Soome (Skandinaavia) või Saksa tüüpi aknaid. 

Valiku langetamisel tasub teada ka, milline vahe on kahe- ja kolmekordsel klaaspaketil ning millist lisaväärtust toob juurde selektiivklaas.

Odavamad ja kallimad aknad

Materjali valikut mõjutavad mitmed tegurid. 

Esmalt muidugi eelarve. Akende hinnad erinevad kordades ja suurima komponendi maksumusest moodustab just nimelt materjal. 

Laias laastus võib arvestada, et puitaken on plastikaknast ligikaudu kaks korda kallim ning puitalumiiniumaken, mis on oma näitajatelt kõige kvaliteetsem, on omakorda veerandi kuni kolmandiku võrra puitaknast kallim. 

Alumiiniumakende hind võib sõltuvalt profiilist ja muudest teguritest märkimisväärselt  varieeruda, kuid üldjoontes pole alumiiniumaknad kaugeltki kõige soodsam variant ja nende hinnatase jääb pigem hinnaskaala ülemisse otsa. 

Lisaks mängib akende maksumuse juures mõningast rolli ka erinevate aknamaterjali(de) viimistlus.

Igale hoonetüübile oma aken

Akende valimisel tuleb lähtuda ka hoonest. 

Miljööväärtuslike ja muinsuskaitseliste piirangutega objektide puhul on omaniku valik piiratud, lähtuda tuleb konkreetsele hoonele või piirkonnale kehtestatud tingimustest. Rusikareegel on, et puitmajale sobib pigem puit- või puitalumiiniumaken. 

Kivimajale lähevad kõik – nii plastikust, puidust kui ka (puit)alumiiniumist aknad. 

Alumiinium- ja puitalumiiniumaknad on välimuselt modernse joonega ja sobivad seetõttu suurepäraselt moodsa arhitektuuriga majadele, iseäranis hästi just funkstiilis hoonetele. 

Tasub meeles pidada: aken ei ole pelgalt osa hoonest, vaid oluline element, millel on määrav roll hoone üldilme kujundamisel. Õige ja sobiva akna leidmine on seega võtmetähtsusega. 

Tartumaal tegutseva akna- ja uksetootja Klarvinduer tootevalikust leiab kümneid erinevaid aknamudeleid väga erinevat tüüpi hoonetele. Kui ise ei oska valikut teha, siis on abiks Klarvindueri spetsialistid, kes annavad nõu, milline aknamudel konkreetse  ehitise iseloomu ja (fassaadi)materjalidega kõige paremini sobib.  

Akende asukoht on oluline

Peale hoone välimuse ja fassaadimaterjalide on mõistlik silmas pidada ka akende asukohta ja asetsemist ilmakaarte suhtes. 

Näiteks plastikaknad võiks valikust välja jätta juhul, kui hoone avatäited asuvad enamjaolt lõuna- või läänesuunal ehk on rohkem avatud päikesele. UV-kiirgus mõjub plastikule iseäranis kahjulikult – mõne aasta möödudes kaotab plastik oma esialgse väljanägemise, tuhmub ning tekivad värvimuutused. Paraku pole plastikakna välimust võimalik järelviimistlusega taastada ja plastikakende välimus ajas ainult halveneb. 

Puitakende viimistlusele on UV-kiirgusel samuti kahjulik mõju, ent puitakna ilmet saab hõlpsasti värskendada. Puitalumiinium- ja alumiiniumakende kasuks otsustades võiks pleekimise vältimiseks võtta heledates toonides või anodeeritud viimistlusega (naturaalne alumiinium, pronks) aknad.

Värvi ja viimistluse selektsioon on piiratuim plastikakendel, seevastu puidust ja alumiiniumist akende värve saab valida kogu RAL värvikaardi ulatuses.

Millist tüüpi akent eelistada?

Eestis on levinud peamiselt Saksa ja Soome (Skandinaavia) tüüpi aknad.

Enamus plastikust aknaid, mis Eestis tänasel päeval paigaldatakse, on just Saksa tüüpi. Saksa tüüpi aken on enamasti üheraamiline, kahe- või kolmekordse klaaspaketiga ning väga lihtsa konstruktsiooniga ning avaneb sissepoole. 

Soome tüüpi akendel on kaks eraldi raami: välimises raamis on ühekordne klaas ja  sisemises enamasti kahekordne klaaspakett. Raamid on omavahel klambriga ühendatud, mis tähendab, et sisemise aknaraami avamisel avaneb kohe ka välimine raam. 

Ka Soome tüüpi aken avaneb sissepoole. 

Soome tüüpi akende kasutusampluaa on väga lai. Eriti hästi sobivad need just nõudlikuma arhitektuuriga hoonetele, sest välimises raamis olev ühekihiline klaas ei näe välja nii steriilne ja modernne nagu klaaspakett.

Peale nimetatud aknatüüpide on mõnel tootjal valikus ka Ameerika stiilis üles-alla liikuvate lükandraamiga aken. Püstlükandaknaid kohtab meil siiski üliharva. Kuigi ka püstlükandsüsteemiga akna tehnoloogia on ajapikku täiustunud ja arenenud, puudub Eesti tarbijal selle aknatüübiga pikaajaline kogemus ja usaldus.

Milline klaas on parim?

Tänapäevastes akendes on kasutusel kahe- või kolmekordsed klaaspaketid. 

Klaaspaketi soojapidavus sõltub mitmetest teguritest nagu klaasi paksus, klaaside vahekaugus paketi sees ning selektiivkatte ja erinevate gaaside kasutamine klaaspaketis. 

Selektiivkihi lisamine kahekordsele klaaspaketile parendab sajaprotsendiliselt paketi soojusjuhtivust. Kolmekordse klaaspaketi puhul tõstab täiendavalt teisele klaasikihile selektiivkatte lisamine soojusjuhtivust veel pea veerandi võrra. 

Soojusisolatsiooni parandamiseks täidetakse paketi sees klaasidevaheline ruumi õhust raskemate gaasidega, mis vähendavad paketisisest konvektsiooni ja tõstavad akende soojusisolatsiooni võimet veelgi umbes kolmandiku jagu.

Üldiselt tasub akende valimisel jälgida tootja poolt esitatud akna soojuspidavust iseloomustavat U-arvu. Mida madalam on U-arv, seda suurem on akna soojapidavus. Eelistada tuleks aknaid, mille U-arv jääb allapoole 1,3 sest üle selle küündiva U-arvuga akende puhul lendab raha piltlikult väljendudes aknast välja. Teisisõnu: kui osta väga odava hinnaga aknad, kaotate ostult säästetud raha kõrgemate küttekulude tõttu.