Aktiivne kogukond peaks olema omavalitsuse huvi
Eile toimus veebikeskkonnas Eesti Külaliikumise Kodukant, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Leader Liidu ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud konverents „Kogukonna roll ja võimalused kohalikus omavalitsuses“. Kesksel kohal jäi kõlama märksõna koostöö.
Ürituse eesmärk oli teadvustada Eesti parimate näidete baasil, millised on kohalike omavalitsuste jaoks kogukondade kaasamise kasud ja väljakutsed. Konverentsi juhatasid sisse maaeluminister Urmas Kruuse ja Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Ivika Nõgel, ettekannetega astusid üles nii omavalitsusjuhid kui kogukondade eestvedajad.
Konverentsipäev lõppes debatiga „Kaasamine – kas tulu või kasu“, mille fookus, nii nagu mitmete teiste sõnavõttudegi puhul, oli kaasatusel ja koostööl.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak nentis, et aktiivne kogukond peaks olema omavalitsuse huvi. „Miks peaks minema koguaeg kogukond käsi pikal valla käest raha küsima? Nagu see oleks kogukonna mure, et vald areneks. Tegelikult võiks ju vastupidi olla. Meie kui omavalitsusjuhid peaks olema tänulikud kogukondadele ja minema ise nende juurde, et kas nad võiksid aidata meil valda arendada, kas siis oma mõtetega või läbi projektidega,“ arutles Nõlvak.
„Kogukond ongi partner. Omavalitsus peakski nägema kogukonda kui võimalust valla arendamiseks,“ toonitas Rakvere vallavanem, lisades debati pealkirjale viidates, et tema ei saa üldse aru, kuidas saaks kogukond tüliks olla. „Ma oleks väga kurb ja õnnetu kui mul poleks aktiivset kogukonda.“
Ka Kiumetsa külavanem Iiris Saluri nentis, et omavalitsused ei tohiks jätta kogukonda üksi, sest siis tekkib võõrandumine ning lakkab koost. „Külade poolt vaadatuna, ma näen, et koostöö väga erinevatel tasanditel on tohutult oluline. Koostöö kogukonna sees, koostöö teiste küladega ja loomulikult koostöö kohaliku omavalitsusega. Ja see saab põhineda inimeste headel suhetel,“ sõnas Kiumetsa külavanem.
„Kohalikud omavalitsused peavad ennast meile ka tutvustama. Kui kogukonnas on inimesed, kes ei tea, kellega vajaduselühendust võtta, sest ei tunne neid inimesi, siis on suhteliselt keeruline asju ajada,“ lisas Saluri.
Ott Kasuri Eesti Linnade ja Valdade Liidust tõi esile ka omavalitsuste organisatoorset rolli. „Kohalik omavalitsus peab looma vastava seadusandliku baasi, millisel moel oleks võimalik vabaühendustele tuge pakkuda. Siis ei tekki näiteks küsimusi, miks osa vabaühendusi said toetust ja teised mitte,“ selgitas Kasuri, et ka raha jagamine tuleks selgelt paika panna. Ta lisas, et kindlasti peaks omavalitsuses olema inimene, kes neid teemasid koordineerib.
Riigikogu liige ning endine omavalitsusjuht ja külaliigutaja Annely Akkermann märkis, et teise vaate pakkumiseks tuleb siiski tunnistada ka tülipoole olemasolu. Ta tõi näiteks Reidi teed puudutava vastuseisu ja kõrgendatud avaliku huviga metsad. „Konflikti jõud on tugev ja inimesi kokku toov,“ tõdes Akkermann, avaldades seejuures kiitust kogukondade juhtidele, kes suudavad väga lühikese ajaga inimesi aktiveerida, kuid lisaks tülile hiljem ka kompromissideni jõuda.
Debatis jõutigi järelduseni, et tülid on tegelikult vajalik osa koostööst – nende taga on lahendamist vajavad mured. „Tülisid ongi ka vaja, sest tüli taga on ju mingi probleem. Innovaatilised ideed tekivad probleemidest. Iga tüli on probleem ja selle lahendamine viib meid edasi,“ sõnas Maido Nõlvak.
Liisi Kanna
