Alasti mees ja naine panid kunstnikud piire kompama
Esmakordselt Rakvere Galerii ajaloos joonistasid kunstnikud mees- ja naisakti ning ühtlasi kompasid kunsti piire.
Ülle Kask
Enne, kui aktimodell toolil istet võttis, meenutas Rakvere Galerii kuraator Riho Hütt 1980ndaid, mil joonistada tohtis ainult paljast naist, mitte meest ja keelatud oli sinimustvalge kompositsioon. „Tollal puutusin esimest korda kokku, et kunstis midagi ära keelati,“ ütles ta.
Hüti meelest on üllatav, et tänapäeval on moodustatud ekspertkomisjone, kes usinasti uurivad, kas see, mida sa kunsti pähe teed, on ikka kunst. Hütt tõi näite juudi kogukonnas suurt vastukaja tekitanud videoinstallatsioonist ja selle eemaldamisest Tartu Kunstimuuseumi näituselt. „Seepärast ongi kevadnäituse teemaks „Kunst ja kunsti piirid“, kus kõik on lubatud,“ sedastas Hütt.
Miks akt?
„Miks seekord akti teeme?“ küsis Hütt. „Nõukaajal meesakte joonistada ei tohtinud, nüüd võib. Kunst on pinge ja toob ühiskonna valupunktid esile,“ arutles ta aktimaalijate poole pöördudes. „Kunst on usuküsimus, isikuvabadus ja religioon. Aga kui keegi tuleb ja ei lase tõde välja tuua, siis ärritab praegune olukord paljusid loomeinimesi. Seepärast ootan teilt teravaid töid, aga võib teha nii, nagu igaüks soovib, kevadnäitusele panen kõik välja.“
Modell Külli heitis oma alasti keha varjanud suure sinise salli üle tugitooli ja võttis sisse esimese poosi, tund aega kestva liikumatu asendi.
Ain Seeblum asetas suurele puust roniredelit meenutavale alusele papp-paberi ja hakkas sellele musta kriidiga aktikontuure vedama. Seejärel võttis kätte punase kriidi ja jätkas tööd. Aktipilt valmis kogenud kunstniku sõrmede vahel kiiresti.
Aednik ja skulptor Hallan Kivisaar joonistas aktist visandi pliiatsiga. Kivisaar kirjeldas oma tehnikat, et alguses tuleb põhi musta söega, siis valge kriit ja lõpuks lakk.
Klaasikunstnik Riho Hütt, kes istus modellile kõige lähemal, näitas, et oskab hapra materjaliga ümber käia. Hoogsad pliiatsitõmbed ei jätnud vahele ühtegi kurvi.
Naiskunstnikud joonistasid kas hariliku või söepliiatsiga.
Juuksur Ene Saul rääkis, et tema tegeleb kunstiga hobi korras. „Kõik inimesed oskavad joonistada, sest joonistamine on vaatamise kunst,“ ütles Saul, kes on käinud Athena koolis, kus tema õpetajad olid Eliko Kajak ja metallikunstnik Harvi Varkki. Nemad astusidki mingil ajal galerii uksest sisse ja andsid oma õpilasele nõu.
Akti on raske maalida
Naine, kes end samuti hobikunstnikuks nimetas ja oma nime avalikustada ei soovinud, ütles, et akti on raske maalida. „Eriti meesakti,“ lisa ta ja joonistas musta söega paberi ühele poolele aktikontuure. Siis aga keeras teise külje ja alustas hoopis portree tegemist. Naise sõnul tuli ta galeriisse kätt harjutama ega uskunud, et akti näituse jaoks valmis teeb.
Ärinaisel Riina Rillol kulus visandi tegemiseks pool tundi. Algul joonistas ta pliiatsiga, siis vesivärvidega, kasutades punast ja kollast. Seejärel pani ta asjad kokku ning lahkus ruumist. Kodus on aega lõpetada küll.
Dagne Aaremäe kasutas musta akvarellpliiatsit ja temal oli esimese tunni jooksul kena aktipilt valmis. Uuspoliitiku kaasa disainer Evelin Poolamets aga ütles, et tema töö on veidi proportsioonist väljas. „Sest käsi on veel külm,“ selgitas ta.
Poolamets on õppinud kunstiakadeemias tootedisaini. Vabade kunstide professori Sirje Runge käe all on ta tudeerinud kompositsiooni ja värvusõpetust. Poolametsal, kes perega hiljuti Kulinale kolis, on plaanis hakata Virumaal kunstilaagreid korraldama.
Kui Dagne Aaremäe ütles Evelin Poolametsale, et ta sobiks ise aktimodelliks, vastas Poolamets, et ühes poosis paigal olemine on keeruline töö, mis nõuab sportlikku ettevalmistust. „Et lihased ei väsiks,“ lisas ta.
Rakvere Galeriis joonistatakse akti kolmel laupäeval. Viimane seanss on homme.
KES OSALESID?
Akti joonistasid Riina Rillo, Maila Merilo, Evelin Poolamets, Ene Saul, Dagne Aaremäe, Hallan Kivisaar, Urmas Uustal, Ain Seeblum ja Riho Hütt. Modellid olid Keio ja Külli.
Kevadnäitus „Kunst ja kunsti piirid“ avatakse 28. aprillil.
Kunstnikud akti kallal. Foto: Ülle Kask
