Algab suurõppus Kevadtorm
8. – 26. mail korraldab Kaitsevägi taas õppuse Kevadtorm, millest võtab osa pea 9000 inimest.
Liisi Kanna
Sel aastal toimub Kevadtorm põhiliselt Ida- ja Lääne-Virumaal. Lääne-Virumaal jääb õppuse ala Kaitseväe keskpolügoonile ja selle ümbrusse ning Ida-Virumaal Lüganuse, Kiviõli, Sonda, Tudulinna, Avinurme, Mäetaguse ja Iisaku valdade territooriumitele.
1. jalaväebrigaadi tsiviil-militaar koostöö eest vastutav ohvitser Aleksandr Gontšarenko selgitas, et raskete lahingute alaks on keskpolügoon, kerged lahingud võivad toimuda ka mujal.
„Esimene koht, kuhu läheme, on ikka riigimaa. Eramaa on nö viimane koht,“ märkis Gontšarenko ning lisas, et eramaal toimetamiseks on vaja omaniku luba.
„Loomulikult on võimalus eksida,“ tõdes ta. Probleemide lahendamiseks ongi tsiviil-sõjalise koostöö meeskond, kelle poole pöörduda, kui näiteks õppuse käigus eraomand kannatada on saanud.
Kevadtorm toimub vahemikus 8. – 26. mai, kuid aktiivsem lahingute aeg on vahemikus 15. – 24. mai.
„Kokku osaleb Kevadtormil ligi 8800 kaitseväelast, liitlassõdurit, reservväelast ja kaitseliitlast. Liitlasi on neist kokku üle 2000,“ ütles 1. jalaväebrigaadi teabeohvitser, reamees Sander Mändoja. „Lisaks Tapal paiknevatele brittidele, prantslastele ja ameeriklastele osalevad Kevadtormil liitlased Kanadast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast, Soomest, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Gruusiast.“
Kevadtormil on tegevuses kogu raske lahingutehnika, mille liitlased endaga kaasa on toonud: lahingutankid Abrams, Challenger 2 ja Leclerc. Samuti on maastikul väljas nii Scoutspataljoni kasutuses olevad jalaväe lahingumasinad CV9035 kui ka brittide Warrior, ameeriklaste Bradley ja prantslaste VBCI alternatiivid. „Tõsi, rasketehnikat ei kasutata kogu õppuse vältel igal pool, et säästa teid ja maastikku võimalike kahjustuste eest,“ lisas Mändoja.
Tavaks on saanud, et Eesti ja liitlaste õhuväed moodustavad õppusel ka ühtselt tegutseva õhuväe. Enamus õhuväe lende toimuvad samuti aktiivsemal perioodil, peamiseks lennupiirkonnaks on Põhja-Eesti idaosa.
Õppuse ajal võib taevas lisaks Eesti lennuvahenditele näha ka Poola ründelennukeid Su-22, Hispaania hävitajaid F-18 Hornet ning USA koptereid UH-60 Black Hawk ja AH-64 Apache. Õppuse alal võivad lennata ka kaitseväe mehitamata õhusõidukid.
Õhuharjutuste käigus toimuvad ka madallennud. Vältimaks korduvaid ülelende püüab õhuvägi hajutada madallendude lennumarsruute. Madallennud toimuvad ohutus kõrguses, mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
Kevadtormi lõpurivistus toimub 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.
1. jalaväebrigaadi jaoks on järgmine suurem õppus Saber Strike, mis toimub juuni keskpaigas kaitseväe keskpolügoonil. Tegemist on USA maaväe Euroopas juhitud õppusega, mis toimub üheaegselt kõigis kolmes Balti riigis ja Poolas. Eestis toimuvast harjutusest võtab osa kokku umbes 1500 sõdurit Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Soomest.
Kevadtorm 2016. Foto: Sander Mändoja
Kevadtorm 2016. Kompanii koostööharjutus. Foto: Eesti Kaitsevägi
