Ametist lahkuv maavanem: nautige, et olete läänevirulased

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum võõrustab täna Aqvas oma koostööpartnereid ja sõpru. See on Vallbaumi viimane tööpäev maavanemana, sest tema 5aastane ametiaeg on läbi saanud.

Aivar Ojaperv

Kas tahtmist järgmiseks ametiajaks kandideerida polnud või osutus see võimatuks, kuivõrd maavanema ametikoht on n-ö poliitiline, aga teie jõudsite oma ametiaja jooksul oma erakonnast, Reformierakonnast, lahkuda?

See on poliitiline otsus, minu mittejätkamine otsustati juba Tallinna kontorites ära. Mind tänati viisakalt ja anti mõista, et minu aeg selles ametis on läbi.

Kes saab teie järeltulijaks?

Ütlen ausalt – mina selle mehe või naise nime hetkel ei tea. Annaksin ameti hea meelega n-ö käest kätte, kuid pole, kellele anda. Kuluaarides on ühest või teisest nimest räägitud, kuid ilmselt need juttudeks vaid jäävadki. Ühele mehele, kelle nimi kõige rohkem kõlas, pakkusin, et tule, ma räägin sulle pooleli jäänud projektidest jne, kuid tema kinnitas, et ei asu maavanema ametikohale. Seega ma tõesti ei tea, kes on minu järglane.

Mõneks ajaks jääb maavanema kohusetäitjaks ilmselt maasekretär Tarmo Mikkal. Tõenäoliselt tuleb uue maavanema isik ametlikult avalikuks kõige hiljemalt 30. septembril, kui on ette nähtud tema kohtumine Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu inimestega.

Kas teie ettekujutus maavanema ametist on täna teistsugune kui viis aastat tagasi, mil te selle ametikoha vastu võtsite?

Ettekujutus maavanema tööst oli juba siis olemas, otsesed tööülesanded olid ju teada. Aga oma rolli saab iga maavanem ka ise natukene kujundada. Mina rõhusin ettevõtlusele. Maavanem on minu silmis maakonna müügimees lisaks nendele ülesannetele, mille riik talle on pannud.

Las inimesed hindavad, kuidas ma oma rolliga hakkama sain. Ise lahkun ametist südamerahuga – palju, mida plaanisin, õnnestus ellu viia. Loomulikult jäid mõned pikemaajalised projektid ka pooleli, eks järeltulijal tuleb nendega tegeleda.

Loodan väga, et edasi õnnestub arendada Kunda sadama projekti. Oluliseks pean Rootsi-Peterburi turismikoridori ja Lääne-Virumaa kui selle vahepeatuse arendamist. Kindlasti tuleb rõhuda Lääne-Virumaa ja Rakvere atraktiivsusele – need on vihjed uuele maavanemale, oleks kahju, kui sellised teemad seisma jääksid.

Kas järgmisele maavanemale on kümme soovitust lauasahtlisse valmis kirjutatud?

Ümbrikku kui niisugust ei ole. Aga mõned teemad on küll, millega soovitaks tal tegeleda. Näiteks kiirabireform, mis minu arvates vähemalt Lääne-Virumaal on ebaõnnestunud, Rakvere Haigla poolt enne reformi pakutud teenus oli parem kui praegune. Maakonnas matuseteenuseid osutavad ettevõtted on vaja laua taha kutsuda, sest selles valdkonnas on palju segadust. Pooleli jäi koostöö otsimine muinsuskaitsjatega – minu mõte on selles, et kaitsealuseid hooneid on liiga palju, see takistab nende korrastamist. Ehk oleks mõistlik mõnelt lagunenud hoonekarbilt piirangud maha võtta, saaks need vähemalt korda? Võib-olla mitte nii ajaloolisena, kui muinsuskaitsjad seda tahaksid, aga vähemalt korda.

Tagantjärele saate ausalt öelda: kas maavanemaid oma praegustes ülesannetes, kus nad on sisuliselt ju maakonnas riiki esindava kontori direktorid, on üldse vaja? Või tuleks kogu see amet reformida, moodustada maavalitsuse juurde volikogu ja edutada maavanem kogu maakonna tegevjuhiks ning samal ajal omavalitsused kohtadel sisuliselt kaotada?

Nagu ütlesin – minu silmis peaks hea maavanem olema eelkõige oma maakonna müügimees. Aga mis puutub n-ö kontori juhtimisse, siis ka seda on vaja teha. Samuti on palju valdkondi, millega omavalitsused üksi ei saa tegeleda – näiteks maakonna detailplaneering jne.

Aga tulevikus peaks tõepoolest seda valdkonda reformima. Mina annaksin maavanemale ülesandeid ja ka otsustusõigust juurde. Omavalitsused ei peaks tõesti igaüks eraldi omale spetsialiste palkama, pigem töötagu erialaspetsid maavalitsuse juures ja teenindagu tervet maakonda. Ühiseid valdkondi on ju väga palju, alustagem kas või haridusest. Miks peab iga vald haridusega ise tegelema, palgal pidama haridusnõunikku ja veel mitut inimest, kui see valdkond võiks ja peaks olema maakonnaülene?

Ja kõige eeltoodu põhjal peaks maavanem olema apoliitiline tegelane, kes ei sõltu erakonna peakontori käskudest, keeldustest ja eelistustest. Ainult apoliitiline maavanem saab oma maakonna inimeste ja ettevõtjate eest sirge seljaga seista.

Mis teist edasi saab? Võtate pooleks aastaks aja maha, nagu tööst ilma jäänud kõrged ametnikud tavatsevad öelda?

Ei võta. Ma olen selline inimene, kes ei suuda paigal püsida, tahan kogu aeg arendada ja luua. Juba esmaspäevast jätkan eraettevõttes Lajos juhatuse liikmena, kust ma ju maavanema ametisse tegelikult ka tulin. Minu tööks saab Lajose gruppi kuuluvate ettevõtete müük ja turundus. Ausalt öeldes ootan juba seda aega, tahan kohe härjal sarvist haarata.

Puhkusele ma tõesti ei mõtle, sest kõik, mis on uus, on minu jaoks põnev. Olgem ausad: viis aastat maavanemaametit hakkas end mulle juba ka ammendama. Kui ma poleks ise projekte otsinud, mille kallal tegutseda, oleks asi minu jaoks täitsa seisma jäänud ja ilmselt tüütuks muutunud.

Ka poliitikas tahan edaspidigi kaasa lüüa. Mis sest, et poliitika on räpane.

Mida te maavanemaametist taga igatsema jääte?

Inimesi. Nii oma maja kollektiivi kui ka neid toredaid inimesi – külaseltse, väikesi kogukondi jne -, kellega ma maavanemana koostööd tegin.

Mis oli see „rosin“, maavanema suurim töövõit, mille järel te õhtul koju minnes ise ennast õlale patsutasite?

Tegelikult läksin ma igal õhtul sellise tundega koju. Kui seda polnuks, ei oleks üldse mõtet tööd teha. Aga paari asjaga olen tõesti rahul: näiteks Kunda sadama laiendamise projekti käimaaitamine on vajalik asi; riigilt õnnestus välja rääkida luba korraldada maakonna ühistranspordile pikaaegne hange, mis omakorda tähendas, et hanke võitja oli nõus investeerima ja nüüd sõidavad kõigil maakonnaliinidel täiesti uued bussid; koostöös omavalitsuste liiduga saime Rakvere haiglale uue hoo sisse.

Traditsiooniliselt peab jutu kuidagi kokku ka tõmbama.

Annan endale aru, et minu tööleping oli sõlmitud viieks aastaks ning see sai läbi. Ma ei lahku rusikas taskus ega hakka kellelegi, eeskätt oma järeltulijale jalga ette panema.

Tänan kõiki oma koostööpartnereid ja töökaaslasi maavalitsuse majast, et olid nii rõõmsatel kui rasketel hetkedel mulle toeks.

Nautige, et olete läänevirulased, et elate Lääne-Virumaal ja Eestis.