Ämmaemanda koduvisiit aitab vastsündinu peret
Rakvere Haigla ämmaemand Laura Kalja on üks neist ämmaemandatest, kes pilootprojekti raames külastab vastsündinute peresid nende kodus ning annab värsketele vanematele nõu. Perede tagasiside on olnud ülivõrdes – teenus on vajalik.
Katrin Uuspõld
Rakvere haigla ämmaemand Laura Kalja läheb sünnitusjärgsele koduvisiidile tavaliselt lapse 5. – 7. elupäeval. Tal on kaasas kaal beebi kaalumiseks ning kohver, kus on kõik vajalik nii ema kui lapse seisundi hindamiseks, haavahoolduseks ja analüüside võtmiseks.
„Pärast lapse sündi lepime sünnitusjärgses osakonnas perega kokku koduvisiidiks sobiva päeva. Koduvisiidi käigus hindan üldist pere toimetulekut, nii naise sünnitusjärgset taastumist kui ka vastsündinu seisundit. Lisaks pakun tuge imetamise ja lapse eest hoolitsemisega seotud küsimustes. Vajadusel aitan esimesel vannitamisel või katsetame näiteks vastsündinu korrektset turvahälli paigutamist,“ kirjeldas Laura Kalja.
Ühtlasi hinnatakse koos perega toetusvõrgustiku olemasolu ja võimalusi lähedaste kaasamiseks koduste kohustuste jagamisel ja lapsega tegelemisel. „Kõik selleks, et pakkuda värskele emale ja perele mitmekülgset toetust ja tuge,“ lisas Laura Kalja.
Ta aitab perel vaadata oma kodu ka selle pilguga, kui turvaline on see imikule ja väikelapsele, kuidas saaks ennetada õnnetusjuhtumeid.
Enamasti teeb Laura Kalja koduvisiidi peredele, kellega ta juba raseduse jälgimisel kontakti sai. Traumaatiline või emotsionaalselt keerulisem sünnituskogemus, rinnaga toitmise raskused, vastsündinu suur kaalulangus, pere soov varakult haiglast lahkuda – need ja veel mitmed põhjused on koduvisiidi näidustuse aluseks.
„Enamus peredest vajavad vähemalt kahte koduvisiiti, et tagada imetamise sujumine ja enesekindlus lapsega tegelemisel,“ märkis Laura Kalja. „Pered peavad oluliseks, et spetsialist tuleb ise koju ja värske pere ei pea muretsema vastuvõtule minemise pärast. Rõhutan alati, et minu külaskäigul ei pea muretsema kodu korrashoiu ja välimuse pärast, mina tulen neile abiks ja minu tulek ei tohiks kuidagi lisastressi tekitada.“
Ämmaemand on saanud peredelt tagasisideks, et tema visiit loob turvatunde, kui kodune keskkond vaadatakse üle ja antakse soovitusi. Kõige enam vajavad värsked emad-isad tema sõnul julgustust, et nad saavad lapse eest hoolitsemisega hakkama ning nad on head vanemad ka siis, kui kõik kohe alguses ei suju. „Lapse sünd toob kaasa suure elumuutuse, olgu tegemist esimese või juba teise-kolmanda lapsega. On oluline, et pere saaks koduses keskkonnas esitada küsimused, mis päevade jooksul tekkinud on ja sellest tulenevalt ka turvatunde ja enesekindluse lapse eest hoolitsemisel,“ rääkis Laura Kalja.
Kõige enam küsimusi tekitab tema sõnul enamasti rinnaga toitmine – imetamisnõustamine võtab suure osa visiidist.
Pilootprojekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ eesmärgiks on luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide sõelumiseks ja maandamiseks. Sünnitusjärgseid koduvisiite tegevad ämmaemandad võtavad vajadusel ühendust ka kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega.
Visiite tehakse alates tänavusest maikuust kuni 2023. aasta kevadeni. „Kuni märtsini kogume koduvisiitide käigus andmeid, mille põhjal suveks valmib ämmaemanda koduvisiidi tegevusmudel. Ma siiralt loodan, et koduvisiidid jätkuvad ka pärast märtsi,“ rääkis projektijuht Tiina Tõemets SA-st Lapse Heaolu Arengukeskus.
„Mõnes mõttes on tegemist tõenduspõhisuse sissetoomisega ja uue hoo andmisega olemasolevale teenusele,“ ütles Tõemets. Ta selgitas, et teenus kui selline on Haigekassa hinnakirjas juba varasemalt olemas, kuid sisu oli ebaselge – igaüks kasutab oma lähenemisviisi. „Nüüd loome ühtse mudeli, katsetame ning kui see hästi toimib, saab võtta kasutusele igal pool Eestis ühtsetel alustel,“ rääkis Tiina Tõemets. Pere jaoks on teenus tasuta.
Ämmaemandad jälgivad ja hindavad juba raseduse ajal pere toimetulekut ja vajadusi. „Tahaksime väga jõuda iga sünnitanud naiseni, aga kuna ressursid on piiratud, siis riskide märkamine toimub juba lapseootuse ajal, et selekteerida välja suuremad abivajajad ja suurendada koostööd perega,“ rääkis Tiina Tõemets. „Hästi rõõmustav, et naised on selle väga positiivselt vastu võtnud, peredelt tulnud tagasiside on ülivõrdes, et pärast lapse sündi saab personaalset lähenemist ja pea pärast lapse sündi haiglasse või perearstikeskusesse tõttama, vaid saad oma kodus just sind puudutavatele küsimustele vastuse.“
Ämmaemandatele toovad kodusvisiidid Tõemetsa sõnul juurde hindamist ja dokumenteerimist, neile on ette nähtud koolitused ja supervisioonid.
„Üks eesmärke on võimalikult varakult märgata vaimse tervise probleeme. Kui suudame varakult märgata, on lihtne korraldada tugivõrgustikku perele, leida abi naisele. Sotsiaalsete probleemide korral samamoodi. Ühiskonnana saame neid peresid aidata, aga sageli me lihtsalt ei tea, info jääb sünnitusosakonda kinni ja ei jõua nendeni, kes peret praktiliselt aidata saaksid. Kui murekohad lähevad tervishoiust kaugemale, saab omavalitsus oma teenustega appi tulla,“ selgitas Tiina Tõemets.
Projekti viiakse ellu Norra toetusel ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel, teenuse piloteerimisel osaleb hetkel 16 ämmaemandat kaheksast piirkonnast Valgast Kuressaareni. Koostööpartnerite seas on ka Eesti Ämmaemandate Ühing, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikooli Kliinikum jt partnerid.
Kust saab küsida nõu?
Ööpäevaringne ämmaemanda nõuandetelefon – 12252
Perearsti nõuandetelefon – 1220
„Lastearst kuuleb“ – 1599
Ämmaemand Laura Kalja soovitused imiku ja väikelapsega perel kodu sättimisel:
– Ärge jätke imikut ilma järelevalveta kõrgele alusele, nt mähkimisalusele või voodile, millel ei ole piiret. Treppidel peaksid olema piirded, mööbli teravad nurgad pehmendatud, et ennetada kukkumisi, muljumisi, lööke.
– Kodu peab olema tubakavaba, seinakontaktid terved ja kaitstud nt turvapistikuga. Suitsu- ja vinguandurid olema töökorras, kuumad küttekehad lapse eest kaitstud, tuletikud/süütajad lapsele kättesaamatus kohas.
– Kodukeemia ja ravimid peavad paiknema kõrgel lapsele kättesaamatus kohas, võimalusel lukustatud kapis, et ennetada mürgistusi.
– Koduloomi ei tohi kunagi vastsündinuga järelevalveta ühte ruumi jätta. Muidu sõbralik lemmik võib lapsega kahekesi jäädes ettearvamatult käituda.
– Auto- ja bussisõidul tuleb kasutada avariivaba turvahälli/hiljem turvatooli; lapsevanker peab olema töökorras, varustatud helkuritega pimedamal ajal.
