Arkaader pakub ainult eesti filme
Eelmise aasta detsembris avasid Rahvusarhiiv ja Eesti Filmi Instituut veebipõhise filmiarhiivi Arkaader, mille kaudu saab oma kodus vaadata tohutut hulka vanu ja ka uusi Eestis vändatud filme.
Margit Adorf
Selle aasta maikuu alguses potsatas sinna kõigile vaatamiseks eksperimentaalne lühimängufilm „Varblane, mitte kanaarilind“, mida on näidatud ka kinodes nii Tartus kui Tallinnas. Film on napilt 23 minutit pikk, nii et kannatab ära vaadata küll, see on tasuta.
Kahjuks pean pilduma teravaid kriitikanooli selles suunas, et Arkaaderis on üsna ebamugav niisama ringi vaadata, lisaks sellele annab portaal nimetatud filmi kohta eksitava info justkui selle vaatamiseks peaks maksma 5,90 eurot. Siiski, Eesti Filmi Instituut on uudiskirjas ametlikult teada andnud, et seda filmi saab Arkaaderis vaadata tasuta ja seda ma ka sisselogimata külaliskasutajana sel nädalal teha sain. Kui kirjutate otsingusse filmi pealkirja, tuleb see kenasti kirjakesega „tasuta“ nähtavale, kui aga liigute linkidele klikkides, siis lingi „Kureeritud kogud“ all näitab silt, et see linateos on tasuline ja seejuures päris kallis. Ma ei oleks nõus niisuguse lühifilmi eest maksma pea kuut eurot! Samas, kui minna filmini klikkides lingil „Filmiriiul“, siis näitab, et see on tasuta. Palju segadust, kasutaja jaoks ei ole veebikeskkond mugavaks ja selgesti arusaadavaks tehtud.
“Varblane, mitte kanaarilind“ on Eestis 1960. aastatel tehtud filmidest kokku lõigatud eksperimentaalfilm, tegijate sõnul koduperenaisest, kes kipub hulluks minema. Paraku mina sellest eksperimentaalfilmist mingit erilist lugu välja noppida ei osanud, tegemist on pigem ebaõnnestunud katsega luua kollaaži, kuna puudu jääb nii rütmi kui ka loo tunnetusest. Ainus enamvähem õnnestunud asi filmi juures on selle taustamuusika, film ise jätab pigem suvalise kokkuklopsitud klipi kui läbimõeldud ja komponeeritud kunstiteose mulje. Leian, et materjal võimaldanuks enamat. Häiris ka väga ebaühtlane helinivoo, mis kord paisus läbilõikavalt valjuks, siis aga kostus nagu kuskilt põranda alt. Võimalik, et see oli taotluslik nagu ka kohati visuaalselt lammutatud pildiriba põgenemiste ja plahvatuste ajal.
Kõik see öeldud, soovitan siiski filmike ära vaadata. Valmistatud on see Eesti filmi 111. aastapäevaks ning selle eelisena võib välja tuua, et tekitab huvi küll vanade eesti filmide suhtes. Võib-olla nopite sealt välja mõne katke, mis paneb tahtma ära vaadata terve filmi, kust lõik pärit on. Leidus minugi jaoks mitmeid selliseid lõike, mille puhul vaatasin, et oo, kas tõesti mingi niisugune lause on kuskil filmis olemas. Näiteks vasika tapmisest rääkimise stseen tundus päris grotsekne ja korralikult õudusfilmilik (kedagi ei tapeta, see on vaid üks lause). Minu jaoks oli ka palju äratundmist, kuna olen suurema osa eksperimentaalfilmis kasutatud materjali juba varem ära vaadanud. Minulgi tekkis soov vähemalt kaks filmi uuesti üle vaadata. Linateose lõpus on kasutatud mängufilmide nimekiri, sealt siis saate pealkirja välja noppida ja uurida, kas see film on ka Arkaaderis saadaval ning kas see on tasuta või mitte. Kui vaadata hiljuti lisatud filmide nimistut, siis hulk uues eksperimentaalfilmis kasutatud filme ongi praegu ka tasuta vaatamiseks välja pandud. Päris kõik ei ole tasuta, näiteks kui tekib soov vaadata „Viimset reliikviat“, siis see maksab 3,60 eurot.
Arkaaderis on vaatamiseks nii mängu-, dokumentaal-, kui ka animafilme ja lisaks kinokroonikad. Kroonikaid saab otsida ka maakaardi järgi, näiteks leida selliseid filmijuppe, mis on filmitud teie lapsepõlve kodukandis. Tasulised filmid on erineva hinnaga, vahemikus 1.60 – 5.90 eurot, harilikult on värskemad filmid kallimad. Tasulist filmi saab vaadata 48 tunni jooksul. Kindlasti tasub kasutada ka otsingut, sest suures filmide rägastikus ei pruugi olemasolev linateos niisama kerides silma hakata. Mina näiteks leidsin Arkaaderist filmi „Saa vabaks, Eesti meri“ (1991), kus intervjueeritud on ka mu meremehest võõrasvanaisa (õige vanaisa suri Siberis, teda ma kunagi ei kohanudki). See film oli vaatamiseks tasuta. Väga huvitav, ma varem isegi ei teadnud, et selline film on olemas. Niisugust avastamist on seal palju.
Kui teil on kodus enamvähem mõistliku ekraaniga arvuti ja internetiühendus, siis soovitan kindlasti arkaader.ee valikus olevate filmidega tutvuda. Tasuta vaatamiseks on seal sadu filme, ilma liialdamata. Filme on alates kõige algusest kuni värskema kraamini. Näiteks saab Arkaaderis tasuta vaadata 1914. aastal valminud mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“, mida peeti pikka aega Eesti vanimaks filmiks. Selgus, et „Laenatud naene“ (1913) on veel vanem, kuid seda Arkaaderis ei ole. Kes viimast vaadata soovib, siis selleks tuleb otsida Youtube’is, kuhu Mart Sander on selle aasta tagasi üles laadinud, kenasti reipa muusika saatel ja taastatult.
Niisiis, Arkaaderis saadaval olevate filmide kogu ei ole täiuslik filmiarhiiv, paljut on seal puudu, kuid seda täiendatakse pidevalt ja igal juhul on juba praegu seal suur hulk eesti filme vaatamiseks välja pandud. Kas ma seda juba ütlesin, et Arkaaderit saab tellida ka kuutasulisena? See maksab 8,88 eurot ja siis ei pea tasulisi filme ühekaupa ostma.
