„Armas apteek, aita“: raamatutäis lopsakaid nalju
„Läksin kord apteeki ja apteekri leti ees seistes tuli selle raamatu käsikiri äkki nii selgesti meelde, et hakkasin suure häälega naerma ja tulin tulema,“ meenutab folklorist Marju Kõivupuu, üks apteegihuumori kogumiku „Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök“ kolmest autorist.
Kaire Kenk
Kõik raamatusse kogutud lood pärinevad elust enesest ja räägivad apteekides tõestisündinud juhtumitest. Apteeker muigab patsiendi üle, vahel muheleb apteegikülastaja apteekri üle. Kirja on need lustakad lood pannud proviisorid ja farmatseudid üle kogu Eesti. „Oleme mõnda lugu omalt vaid poolt väheke täpsustanud, et kõik lugejad meditsiinialaste naljade nüassidest paremini aru saaksid,“ ütleb raamatu teine autor, Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal. „Üks hoiatus on meil küll: see raamat on vastunäidustatud neile, kellele ei sobi rahvalikud lopsakad ütlemised. Poliitiliselt korrektne see raamat ei ole. Aga poliitkorrektsuse tõttu ei tohiks heast naljast loobuda. Ehkki praegu valitseb Eestis solvumiskultuur – erinevad inimesed naeravad erinevate asjade üle.“
Üks „solvuja“ on raamatu autoritelgi omast käest kohe võtta. „Kui raamatu tiraaž oli kirjastusest juba tulnud, helistas meile Eesti Punase Risti esindaja ning juhtis tähelepanu, et punase risti sümbolit, mis meil raamatu esi- ja tagakaanel ning küljel, tohivad kasutada ainult nemad. Nii ongi kogu tiraaži raamatute punased ristid roheliste ristidega üle kleebitud. Kogu tiraaž ja käsitööna!“ muljetab raamatu kolmas autor, proviisor Nele Helstein-Mau.
„Mulle tuleb apteek ise koju kätte. Olen 1984. aastast alates abielus apteekriga ja meil on kombeks päevasündmused õhtuti üheskoos läbi arutada. Mõned apteegis juhtunud lood on ikka väga mahlased,“ tunnistab Raal, kes hakkas neid tasapisi üles kirjutama.
Tripperiravim kingituseks
Marju Kõivupuu märgib, et vanasti oli ravimite nimekiri palju lühem ja nende rahvapäraseid nimetusi teadsid kõik. „Tänapäeval võib apteekril olla raske välja mõelda, mida apteegis mõnda ravimit palunud inimene soovida võiks. Vast kõige naljakam on vast soov: Palun pakk Alla Buratinot. Selgus, et taheti podagraravimit Allopurinoli. Või siis käändub tromboosivastane ravim Hjertemagnyl eestlaste suus „hiirte magneesiumiks“,“ ütleb Kõivupuu.
Ain Raal ütleb, et üks tarkus, mille ta juba tudengina selgeks sai, oli see, et ravimi manustamisviis tuleb inimesele alati selgeks teha. „Kui olin 1983. aastal apteegipraktikal, rääkisid juhendajad loo mehest, kes käinud apteegis suposiitide retseptiga. Kui mees valmis tehtud pärakuküünaldele järele tuli, tundis apteeker igaks juhuks huvi, kas mees ikka teab, kuidas neid tarvitada. Mehemürakas vastanud kärsitult, et muidugi teab ja tundus pahanegi olevat, et sedavõrd delikaatsest manustusviisist üldse juttugi tehti. Loomulikult oli tarvitusviis ka ravimi pakendile kirjutatud. Mõne päeva pärast oli murelik mees apteegis tagasi ja pihtis oma raskusi rohu võtmisel: püüdnud külma veega võtta – ei mahtunud kurgust alla. Katsetanud tulise veega – muist jäänud hammaste külge kinni,“ jutustas Raal.
Raamatust saab teada ka seda, kuivõrd delikaatsed võivad patsiendid olla. Näiteks tulnud kord üks mees apteekri juurde murega: „Mul on väikemees haige, mida soovitate?“ Kui vana väikemees on, tundis apteeker huvi. „Sama vana, kui ma isegi,“ sosistanud mees.
Mõnikord peaks apteeker aga delikaatseid ravimeid müües ise rohkem huvi tundma. Tuli näiteks ostja apteeki küsimusega: kas teil tripperi vastu on midagi? Leiduski hinnalt sobilik ravim. „Pakkige siis ilusasti sisse see on kingitus,“ kõlas inimese soov.
Professor: hea nali tugevdab tervist
Rohkelt peavalu valmistab apteekritele telereklaamide rohkus, need ajavad inimesed väga segadusse. „Ma tahan seda rohtu, mida eile telekas reklaamiti. Ei, ma nime ei mäleta, aga väga hästi pidi aitama,“ on üks tüüpiline dialoog. Näiteks 60-aastane mees küsis apteegis Elioni köhasiirupit. Nendel nädalatel reklaamiti teles ohtralt Hedelixi köhasiirupit ja Elioni mobiiltelefoni teenust. Või siis on kosmeetikasari Sea Beauty eestlaste jaoks lihtsalt „seapeet“.
Külastaja tuleb apteeki ja küsib kummeliteed. Apteeker ütleb, et kummeliteed ei ole, on kummeliõied. Kummelitee tuleb kodus ise valmistada. Seepeale küsib apteegikülastaja piparmünditeed. Apteeker ütleb, et piparmünditeed ei ole, on piparmündilehed. Tee tuleb kodus ise valmistada. Solvunud külastaja küsib järgmisena rinnateed …
„Olin aastakümneid mõelnud, et apteeginaljad on väljamõeldud. Rahvusvaheline statistikagi on selle kohta olemas. kõige rohkem apteeginalju tehakse kondoomide, Viagra ja kiilaspäisuse üle. Aga selles raamatus on väga palju lugusid, mis Eesti elus päriselt juhtunud on,“ ütleb Marju Kõivupuu.
„Minu käest küsitakse sageli, et millised ravimtaimed tugevdavad immuunsüsteemi. Pean tunnistama, et selliseid taimi peaaegu pole. Immuunsüsteemi tugevdab stressivaba elu ja see raamat tugevdab kindlasti emotsionaalset toonust,“ lisab professor Raal.
