Arvo Iho fotonäitus „Islam Eestis” raputab ja õpetab

Arvo Iho avas Lääne-Virumaa Keskraamatukogus näituse „Islam Eestis”. Tegemist on näitusega, mis juba üksjagu skandaale tekitanud: näiteks Balti Filmi- ja Meediakolledzhis hakkas üks Tallinnas elav moslem, võitluskunstide treener Kazbulat Šogenov, näitusele väljapandud fotosid seinalt maha rebima. „Muhameedlased on mind ähvardanud ka kohtuga, kuna osale neist ei meeldi minu teemakäsitlus islami usust,“ lausus Iho.

 

Ülle Kask

 

Filmirezhissöör ja operaator Arvo Iho enamikule inimestest tutvustamist ei vaja. Praegu õpetab ta Balti Filmi- ja Meediakolledzhis tudengeid. Samuti väntab filmimees maakera erinevates nurkades dokumentaalfilme.

Islamiteemalised pildid kõnelevad vaimusilmadega vaadatuna

„Kõigepealt juhin teie tähelepanu pildile, millel on valge naine,” sedastas Iho näituse avamisel. „Poolburkat kandev Kätlin Hommik on puhast tõugu eesti naine, aga abielus marokolasega. Tark naine, kirjutanud raamatuid. Islami usu juurde jõudis ta nii, et otsis noorest peast oma maailmavaadet. Kui ta ülikoolis käis, kõndis ta vaimsetel radadel, aga mitte ükski õppejõud ei osanud tema elufilosoofilistele küsimustele vastata. Lõpuks leidis ta need ise üles – Koraanist.”

„Aga nüüd pöörake pilk nendele fotodele,” jätkas Iho. „Tunnetage, pange korraks silmad kinni ja siis vaadake uuesti,” õpetas ta pilte nägema. „Piltidel „Mees Marokost” ja „Tumedas riides mees” on mehed, kelle silmist paistab nende jumal ja kõik see, mis kirjas Koraanis. Olen näitusestendil oleva muhameedlaste pühakirja vahele järjehoidjad pannud, et juhtida tähelepanu eriti räigetele kirjakohtadele suuradest (suura=peatükk– toim), kus kästakse uskmatuid tappa,” kõneles Iho. „ Ja see kiirgab nende meeste silmist.”

 

Filmirezhissööri huvitab islami teema

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu arendusjuht Tiina Kriisa tõdes, et on neid inimesi, kes on väga vihased, et eestlased on vihased.

„Miks see islami-asi mind viimase kolme-nelja aasta jooksul on puudutanud?” küsis Iho ja vastas, et meediakolledzhisse on õppima tulnud tudengeid Türgist, palju on ka tatarlasi.

Iho sõnul on üllatavalt paljud vene ja ka eesti naised toonud endaga kaasa moslemimehi Egiptusest ja Türgist, kus nad suvitamas käisid. „Sealt ei tule päris abielu,” oli Iho veendunud. „Kui üks elab praegu Tapal ja teine Tallinnas, siis on selge, et mees tahtis lihtsalt oma halva korraga maalt ära pääseda. Et edasi minna rikkasse Rootsi, kes on vastu võtnud kõiksuguseid tulnukaid.”

 

Muhameedlaste pühakiri Koraan

Moslemite eriline joon on see, et nemad teistega ei segune, vaid moodustavad oma getod. „Mitte 100 protsenti, aga nad hoiavad põhimõtteliselt omaette,” rääkis Iho. „Koraanis on kirjas, et pead allutama mitteusklikke, kristlasi ja sundima neid maksma endale makse.”

Ühele stendile on raamatukoguhoidjad pannud välja islamiteemalisi raamatuid.

Koraan on prohvet Muhamedi läkitus oma väljavalitud rahvale. Nagu Piibel juutidele (Vana Testament) ja kristlastele.

Külastajad, kel huvi, saavad Koraani sirvida. Järjehoidja on vahel suuradel, mille iga haritud inimene, kes islami teemal sõna julgeb võtta, võiks kindlasti läbi lugeda. Arvo Iho juhtis tähelepanu kirjakohtadele, mis tema sõnul on kõige räigemad ja millest moslem iialgi ei tagane.

 

Moslem kiskus näituselt pilte maha  

Iho jutustas, kuidas Balti meediakooli tuli võitluskunstide treener ja hakkas näitusel pilte seinalt maha kiskuma. Osal neist piltidest oli see mees ise. „Miks sa siin laamendad,” küsinud Iho, „oleme Eesti Vabariigis, aga mitte Saudi-Araabias?“

Mees vastanud, et pildi juures on vale salm Koraanist. „Kas sulle ei meeldi pilt?” pärinud Iho. Mees vastu, et see olevat parim pilt, mis temast eales tehtud, aga salm on vale.

„Mind ähvardati mitu korda kohtusse kaevata, et olen neid pildistanud ja kirjutanud, mida neist arvan,” jätkas Iho. „Vastutan oma sõnade eest ja tean, mida kirjutan.”

Iho sõnul on ta saanud kohalikult imaamilt personaalse aukirja, kuna on nende tudengeid hästi õpetanud. „Ka väga inimliku ja arusaadava filmi eest,” lisas ta.

Filmis käsitletakse kahe sõbranna saatust, kellest üks läks moslemile mehele ja pööras islami usku. „Tänu sellele filmile sain ametliku loa pildistada mošees. Jama hakkas pihta siis, kui pildid välja panin.”

Iho kõneles, et islami eripära seisneb selles, et ta on kõikidest uskudest noorim. „Kolme-nelja inimpõlve jooksul vallutasid nad pool maailma. Mis toimub aga praegu? Praegu ei saada aru, et tuhanded ja tuhanded pagulased on oht. Ma ei tea, kas inimesed on pimedad?”

Arvo Iho rääkis, et Eestis elab juba praegu 1480 tõsiusklikku moslemit. Aasta tagasi tekkis lõhe Eesti islamikogukonna vahel. „Nüüd, kui siia on tulnud noori mehi, on lahti läinud ISISe propaganda ja ka Eestist on läinud ISISesse juba kaks meest. Mina pean enda võimaluse piires juhtima nendele asjadele tähelepanu.”

„Miks noored mehed nagu pullid tahavad valgete naistega abielluda?” esitas Iho publikule küsimuse. „Aga sellepärast, et moslemitel on karmid keelud. Nad ei tohi enne abiellumist naisel käestki kinni võtta, rääkimata suudlemisest ja embamisest. Lähis-Idas ja teistes islamimaades on nüüd revolutsioonid, tööd seal ei ole. Mehed võtavad kätte ja möllavad.”

„Bioloogiliselt on määratud, et noorel mehel hakkab testosteroon voolama, aga moslemid ei tohi „seda” teha. Ja kui siis valged naised – vene, soome või eesti päritolu – lähevad Egiptusesse või Türki „litsi lööma”, nutavad nad hiljem, et sealsed mehed ei anna neile lapsi tagasi.”

Näitust „Islam Eestis” saab raamatukogus vaadata 3. oktoobrini.

 

Arvo Iho, taustal (vasakul) võitluskunstide treener ja (paremal) muhameedlaste „püha söömaaeg”. Foto: Ülle Kask