Asulate lillede ja istikutega kaunistamisel ei koonerdata
|Kas ja kui palju raatsivad omavalitsused kulutada silmailule? Kevadine heakorratööde hooaeg ning keskuste kaunistamine lillede-istikutega on alanud. Kuulutaja uuris, kui palju see maksma läheb ning mida Lääne-Viru suuremates omavalitsustes selles vallas ette võetakse.
Tekst: Aivar Ojaperv
Hiljuti refereeris uudisteportaal Delfi üht Venemaa internetifoorumit, kus elavat vastukaja leidsid fotod Vene piiri ääres asuvast Värska külast. Fotod olid eestlase silma jaoks üsna tavalised: kena küla, kus teeservades õitsesid lilled, jalapuhkamiseks mõeldud pingikeste kallal poldud taskunoaga käidud – teate küll neid venekeelseid märgistusi a`la “mina olin siin” või “Vasja on loll”.
Foorumi osa venemaalastest kasutajaid kahtlustas, et Värskas tehtud fotod on “pokazuhha” ehk neil laialt levinud lavastus, kus fassaad näitab üht ja tagakülg teist. Kas Lääne-Virumaal hakatakse ka “ilu” lavastama või on see täiesti igapäevane ning normaalne nähtus, et linn ja alev näeb kaunis välja? Eelnev lause on muidugi retooriline, Kuulutaja tahtis hoopis rohkem teada, mis see kõik maksab ning kas ka midagi põnevat on siinses “iluaianduses” sündimas.
Väike-Maarja ja Kadrina vald
“Suvelillede, täpsemalt võõrasemade esimene istutamine on planeeritud pärast 20. aprilli,” mainis Väike-Maarja valla keskkonna- ja heakorraspetsialist Kalev Nõmmiste. “Kui meie valla suurematest heakorratöödest rääkida, siis selleks aastaks kavandasime Kiltsi mõisapargi põhjaliku uuendamise, kuid seda juhul, kui SA Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab selleks vajaliku toetussumma. KIKi abiga peab jaanipäevaks saama lammutatud veel kaks endise mõisa kõrvalhoonet Triigi külas. Sealne maa-ala on plaanis korrastada ning hoonetest saadavast kivimaterjalist tahame ehitada Triigi küla lastele liumäe.. Ülejäänud haljastuses ja heakorras kavandatavad tööd on väiksema mahuga.”
Väike-Maarja vallas teostab heakorra- ja haljastustöid Väike-Maarja valla majandusosakond, teenusena ostetakse sisse vaid korvtõstuki kasutamine ja vajadusel kopptraktori teenus. “Oleme sellise lahendusega tegutsenud nüüd juba viis aastat ja see sobib meile, sest tööde teostamine on nii palju operatiivsem,” lisas Nõmmiste.
Väike-Maarja valla haljastuse-heakorra eelarve on kokku 100 000 eurot, selles sisalduvad ka KIKilt eraldi projektide jaoks eraldatavad vahendid.
Kadrina vald kavatseb otseselt heakorrale tänavu kulutada 52 000 eurot – see on 1,2 protsenti valla eelarvelistest põhikuludest. Sama suurusjärk raha kulutati ka eelmisel aastal.
“Selle summa eest on plaanitud muruniitmine, kaitsealade korrashoiud, hooajaline lillede ja ilupõõsaste istutamine,” selgitas Kadrina valla rahandusnõunik Aili Purk. “Tööde alustamiseks kindlat kuupäeva ei ole. Lillede istutamisega alustame soojade ilmade saabumisel ja nende kestmisel. Lillede ja ilupõõsaste istutamiseks on plaanitud kulutada umbes 3000. Säilitame eelnevate aastate taseme, midagi erilist või uute objektide rajamist tänavu kavas pole.”
Rakvere ja Kunda linn
Rakvere linnas on uus linnaaednik – Kärt-Mari Paju. Hetkel viibib ta õppepuhkusel, kuid noore spetsialisti pea olevat täis värskeid mõtteid, millest Kuulutaja saab juttu teha juba loodetavasti lähiajal.
Hetkel on Rakveres käimas hanked, leidmaks hooldajat linna haljasaladele ja suvelilledele. Haljastuse ja haljastusega seotud heakorra tagamiseks saab linn sellel aastal kulutada 179 600 eurot. “Selle summa eest tuleb tagada kõikide linnale kuuluvate haljasalade hooldamine, muruniitmine, puude hooldamised, prügikoristamine, mänguväljakute hooldamine jne,” lausus linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Getter Renel. “Samuti tuleb remontida haljasaladel olevat linnamööblit, eemaldada ohtlikuks muutunud puid, istutada ja hooldada lilli, kasta kuumal suvel noori puid ning teha palju muid plaanilisi ja ka ettenägematuid töid.”
Kunda linnas on alates sellest aastast haljasalade hoolduse korralduses päris suured muudatused. Kuni eelmise aasta lõpuni hooldas linna allasutuste, linnakeskuse ja gümnaasiumi ümbruse haljasalasid linna majanduskeskus, ülejäänud haljasalade ning kõnni- või jalgteede korrashoidmiseks oli korraldatud hange ning sõlmitud leping Kinnisvarateenindus OÜga.
Käesoleva aasta algusest on kogu linna haljasalade hooldus usaldatud linna majanduskeskusele, selleks on soetatud kaks väiketraktorit ja muud vajalikud töövahendid. Lillepeenarde ja hekkide hooldamiseks on sõlmitud eraldi leping OÜga Viru Haljastus.
“Momendil on suuremad tööd kevadkoristus ja tänavaäärsete puude hooldus,” lausus linna heakorranõunik Sirje Liiskmaa. “On tellitud suuremas mahus võsa ja kuivanud ning haigete puude lõikus. Seeläbi saab nii mõnigi koht täiesti uue näo: näiteks vabadusristi ümbrus Kalmistu tee ääres, Koidu tänava kraaviserv ja Uus-Sadama tee serv. Uue hingamise saab linna sissesõidutee äärde jääv nn paplipark. Võidu tänava äärne vesine perv ja kraavi kaldapealsed puhastatakse võsast, murdunud ja haiged puud on eemaldatud. Linnale avanevad nüüd hoopis uued vaated.”
Kunda linna eelarves on otse puude hoolduseks ja ühekordseteks heakorratöödeks – lillepeenarde, lillekastide ja noorhaljastuse hooldamiseks – planeeritud umbes 25 000 eurot. Sellele lisanduvad majanduskeskuse eelarvest tehtavad kulutused.
“Päris uusi haljasalasid ei võimalda eelarve sel aastal rajada,” jätkas Liiskmaa. “Uus ja huvitav on võib olla see, et linna sissesõidule Selja tee ringile paigaldatakse kolm postamenti suvelilleamplite riputamiseks.”
“Suvelillede istutamisega alustatakse mais,” lisas Liiskmaa veel. “Esimese ringiga istutab OÜ Viru Haljastus lillekastidesse võõrasemad, mis hiljem asendatakse muude suvelilledega. Teine istutus toimub juuni alguses, kui istutatakse esimesed lilled suvelillepeenardele, juulis asendatakse võõrasemad muude suvelilledega. Kavas on soetada uusi prügikaste ja lisada linnapilti mõned istepingid.”
Tapa ja Tamsalu vald
Tapa vallas toimub haljastus- ja heakorratööde korraldamine osaliselt valla kommunaalmajandusüksuse jõududega ja osaliselt sisseostetava teenusena, kusjuures valla kommunaalmajandusüksus on suhteliselt uus asi – praegusel kujul moodustati see alles aasta tagasi.
“Heakorra- ja haljastustööde hankelepingute pidev kallinemine, ettevõtete leige huvi kommunaalmajandusega seotud riigihangete vastu ja sagedased probleemid heakorratööde kvaliteediga tekitasid Tapa vallas vajaduse valla kommunaalmajandusüksuse loomiseks,” selgitas abivallavanem Andrus Freienthal. “Koos vahendite kokkuhoiuga on tähtis ka see, et valla oma kommunaalmajandusüksuse asjaajamine on paindlikum, tööd saab teha operatiivselt ja kvaliteetselt ning ei ole probleeme vastutusalade piiritlemisega.”
Kommunaalmajandusüksuses on ametis kaks heakorratöölist, tehnikast on kasutada väikeveoauto, murutraktor ja muud vajalikud tööriistad ning -vahendid. Valla kommunaalmajandusüksus korraldab Lehtse ja Jäneda haljastus- ja heakorratöid ning mitmeid kiireloomulisi või plaaniväliseid töid Tapal.
Tapa linna haljastus- ja heakorratöödeks (kõnniteede ja platside, haljasalade hooldamine) on teenus sisse ostetud OÜlt HKP. Selleks korraldati riigihange ja tööde lepinguline maksumus on 63 330 eurot aastas.
Volikogu on andnud nõusoleku kommunaaltraktori soetamiseks (eelarves 48 000 eurot), eesmärk on suurendada kommunaalmajandusüksust ja võtta 2015. aastal täiemahuliselt üle Tapa linna haljastus- ning heakorratööde korraldamine.
Tänavu märtsis kinnitas volikogu Tapa linna ja valla haljastuse arengukava. Muuhulgas kaardistati seal linna haljastuse olukord: kõrghaljastus on rajatud valdavalt koos linnaga 1930. aastatel, see on vana, haige, kujundamata ja välja kasvanud. Sellest lähtuvalt on vaja linna haljastute, eelkõige kõrghaljastusega alade ümberkujundamisega tõsiselt tegeleda.
Kava täitmisega tehakse algust juba tänavu, mil alustatakse keskväljaku haljastuse korrastamist – vahetatakse välja kõrghaljastus, rajatakse jalgteed ja pargivalgustus, paigaldatakse pargiinventar (pingid, prügikastid). Tööde maksumuseks on planeeritud 52 000 eurot.
Kooskõlas haljastuse arengukavaga on plaanis uuendada kõrghaljastust ka Pikal tänaval.
Tamsalu vallas tegeleb heakorraküsimustega vallaettevõte Tamsalu Kommunaal. Heakorraks on ette nähtud 39 000 eurot, millest ainuüksi muruniitmisele kulub eeldatavalt 26 000. Lillede istutamiseks saab kulutada umbes 4000 eurot. “Midagi uut ja suurt ette võtta ei saa, kuna eelarve võimaldab ainult haljasalade korrashoiu,” lausus Tamsalu Kommunaali juhataja Vello Sander. “Kavatseme sel aastal uuendada lillevaaside välimust. Samuti on vaja välja vahetada pinkide lauad, uuendada kuulutustahvleid. Lisaks nõuab kulutusi eelmise aasta varguse ja põlengu tagajärgede likvideerimine.”