Autovaraste lemmikud on kaitseta sõidukid

Autode varastamine on läbi aegade olnud kurjategijatele tuluallikaks. Tänapäeval on auto turvaseadmed sedavõrd täiustatud, et nende mahavõtmisega igaüks hakkama ei saa, ja muukimise eritehnika pole ka igaühele taskukohane.

Mari Mölder

Selle aasta kaheksa kuu jooksul on politsei registreerinud 156 sõidukit, mis on varastatud või omavoliliselt kasutamiseks võetud. Võrreldes möödunud aastaga näitab see neljaprotsendilist langust. Varguste puhul on märgata trende automarkide suhtes ning enamasti on sihikule võetud kaitseta sõidukid.

Varastel aukartustäratavad tööriistad

Politsei jaoks on autovaraste avastamine jätkuvalt suureks koormaks. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhi Toomas Jervsoni sõnul meelitavad autovargaid vanemad tüüpi sõidukid, millel puudub signalisatsioon või immobilaiser. „Neid on kerge käivitada. Suurem osa neist on võetud lõbusõitudeks,“ lausus ta.

Tellimusvargustest Eestis rääkida sel aastal ei saa. „On varastatud küll uusi sõidukeid, mis omavad tehasepoolseid kaitsevahendeid, kuid näiteks ühe kalli BMW X6 puhul sisenes varas tuppa ajal, mil pererahvas magas. Ta võttis esikust auto- ja tõkkepuu võtme. Seega oli tegemist ettekavatsemata vargusega, mis toimus pererahva lohakuse tõttu,“ rääkis Jervson.

Meediast võib aeg-ajalt lugeda, et Eestis on sihikule võetud teatud liiki sõidukid, ning omanikke kutsutakse üles valvsusele. Siiski on politsei sõnul organiseeritud autovargused pea olematud.

Jervson ütles ka, et eelmisel aastal varastati sadu veoautosid, mille väljalase oli 2010.-2012. aasta. „Politsei selgitas aasta lõpuks intensiivse jälitustöö tulemusel välja, et varguste taga olid kaks Leedust pärit meest. Jaanuarikuus peeti nad kinni ja nende juurest leitud varustus oli aukartusäratav ning politsei jaoks uudne,“ mainis Jervson.

Üldiselt on vahendid, millega vargad autosid ärandada üritavad, üsna algelised. Korraliku turvaseadme mahavõtmisega paljud vahendid hakkama ei saa ja need on sedavõrd kallid, et iga varas neid osta ei jaksa. Näiteks immobilaiseri võtmeseadeldis maksab 1000 eurot.

Veoautosid varastanud leedulased seevastu tehnika pealt kokku ei hoidnud ja nende juurest avastati sidepidamis- ja autokäivitamisvahendeid, võtmete programmeerimismasin ning tõmmits, millega lukk lõhutakse füüsiliselt. Lisaks veel seadmeid, mis takistavad vahelejäämist, nagu näiteks antiradarid ja mobiilside levisegaja. „Tehnika on väga võimsaks läinud, sest suudetakse isegi ära kaotada 3G ja 4G mobiilside, millega sõidukit jälitada,“ jutustas Jervson.

Eesti on suurte varaste jaoks liiga väike

Eesti on siiski nii väike koht, et suurekaliibrilistel varastel pole siin tegutseda mõtet. Need inimesed, kes on organiseerunud autovargusele, siia eriti ei kipu, sest vahelejäämise risk suur. Politsei sõnul ei anna praegust olukorda võrrelda näiteks seitsme aasta taguse ajaga.

Jätkuvalt on tänapäeval löögi all sõidukid, millel puudub igasugune kaitse. Statistika järgi on need VAZid, Fordid ja vanad Opelid. Jervsoni sõnul meeldivad need noortele, kes peolt tulles möödaminnes muugivad autosse, rallitavad seejärel ringi ja on ka juhtumeid, kus auto pannakse lõpuks põlema.

Politsei pooldab autole paigaldatavaid igasuguseid kaitsevahendeid. Omanik, kes on paigaldanud autole näiteks GPS jälitusseadme, suudab igal ajahetkel oma vara asukoha tuvastada ja koostöös politseiga vargad välja selgitada.

Selliseid seadmeid kasutasid leedulastest veoautovargad. Foto: politsei